Henri Kaselo: laevaühendus Hiiumaale võiks käia Vormsi silla kaudu

Eesti meediast võib pea igal aastal kuulda, kuidas Rohuküla-Heltermaa laevateel olev 2,5 km pikkune lääne-idasuunaline Rukki kanal vajab süvendamist ning nagu Tallinna linn, ei saa see kunagi valmis, kuna meri ja hoovused kannavad setteid kanalisse tagasi, kirjutas SDE Belgia osakonna esimees Henri Kaselo oma sotisiaalmeediapostituses. Kirjutis ilmus ka Eesti Päevalehes.

Lisaks eelöeldule tuleb meelde ka oma esimene geoloogia tund Eesti Maaülikoolis, kus räägiti üldteada tõde – hoolimata kliima soojenemisest ja ookeanide meretaseme tõusust, kerkib Mustvee-Tartu-Pärnu joonest põhja pool maapind (ja Rukkirahu koos sellega) umbes 2–3 mm aastas. Selle põhjuseks on asjaolu, et jääaja lõppedes kadus liustike surve maapinnale ning maakoore all olev astenosfäär hakkas kerkima. Sellepärast olid alles 19. sajandil Põhja-Tallinna Paljassaare ja Läänemaal asuv Noarootsi poolsaared veel saared.

Nimetatud fakte arvestades tundub ju jabur võidelda maksumaksja rahaga looduse vastu.

Selleks et mitte elada ainult hetkes ning hoida tulevikus kulusid ja aega kokku, tuleb Hiiumaa ja mandri vaheline meretee rajada hoopis üle Vormsi saare ning sealt omakorda tamm ja osaliselt sild Noarootsi poolsaarele ehk mandrile. Tammi ja silla ehitamist lihtsustab ka Voosi kurgus asuv Seasaar.

Lisaks nimetatule oleks mõistlik ellu viia juba 1938. aasta ja 1987. aasta projekt, millega nähti ette Noarootsi poolsaare ja Haapsalu tammi ehitamine. Kõik need mõtted pole ju uued ning nendest on räägitud juba varem.

Näiteks 2003. aaastal pakkus tollane Läänemaa maavanem Jaanus Sahk välja idee rajada püsiühendus Haapsalust Vormsi ja Vormsist Hiiumaale. Idee on igati mõistlik ning näiteks Taanis või Hollandis, kus on maksumaksjaid rohkem, oleks see juba ammu teoks saanud.

Praegusel juhul võiks alustada aga Vormsi ühendamisega mandriga ning Noarootsi poolsaare ühendamisega Haapsaluga. Kuna merei on seal madal ja vahemaad on üsna väikesed, peaks tegemist olema jõukohase projektiga ka isegi 1,3miljonilise elanike arvuga riigile.

Hoolimata meie suhteliselt väikesest rahvaarvust on meie riigieelarve siiski suurem kui Lätil või Leedul ning võrreldav 100miljonilise elanike arvuga Aafrika suurriigi Etioopiaga.

Projekti elluviimiseks võiks kaasata ka erasektori ning kui tulevikus peaks jõustuma terves ELis direktiiv, millega hargmaised ettevõtted peavad maksma oma kasumi pealt makse selles liikmesriigis, kus see on reaalselt teenitud, siis on ka Eesti riigieelarves investeeringuteks rohkem raha. Praegu läheb Eestist hinnanguliselt umbes 2 miljardit eurot iga aasta välja, kuna siin tegutsevad välisettevõtted skeemitavad, andes emaettevõttele laene ja investeerides väljapoole Eestit.

Minnes tagasi ettepaneku juurde ehitada sadam Vormsisse, see tähendaks, et praegune laevatee lüheneks rohkem kui poole võrra ning meresügavus on näiteks Hari kurgus ligikaudu poole sügavam kui Rukki kanalis.

Kõige lühem tee Vormsist Hiiumaale oleks Suuremõisast (Vormsi küla) Vohilaiule, mis on Hiiumaaga sisuliselt kokku kasvanud laid (asub Hiiumaast vaid 0,5 km kaugusel ning selle vahemaa suurim sügavus on keskmise veetaseme korral 40 cm). Samuti võiks kõne alla tulla Vormsi saarel sadama ehitus Saxby või Förby külla ning süvendada teisel pool Hiiumaal Suursadamat Suuresadama külas. Kuid see on juba ekspertide otsustada, missugune variant täpsemalt võiks olla mõistlikum, arvestades erinevaid analüüse.

Kui niisugune projekt tundub Vormsi rahu rikkumisena, siis tuletaksin meelde, et enne teist maailmasõda oli saar Eesti kõige tihedamini asustatud ala ning ei tasuks leppida riigi vaikse hääbumisega.

Kuid kilplaste jutud ei ole tõesti õhust võetud, vaid elust enesest, sest sarnast raiskamist võib mujalgi leida. Näiteks Tallinna ringi ehitusel jäeti ehitamata ühendus maanteega läbi Lagedi Aruküla, Raasiku, Perila, Albu suunal, mille tõttu tuleb nüüd 10 000 elanikul sõita töölt koju 5 km pikem maa kui enne.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti pole nii rikas, et lubada endale odavaid ja ajutisi lahendusi, nagu on Rukki kanal, samas pole me ka veel nii rikkad, et ehitada silda Hiiumaa ja Vormsi vahele. Saare maakonda mandriga ühendav sildki on veel ehitamata.

Henri Kaselo,
SDE Belgia osakonna esimees