Galerii: Ristil peeti esimest korda vibulaskevõistlust

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Vibulaskjad Risti kunstmurustaadionil. Foto: Urmas Lauri
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 23
Vibulaskjad Risti kunstmurustaadionil. Foto: Urmas Lauri

Eile, 16. juunil, toimus Ristil vibulaskevõistlus nimega Levikom Team Challenge, kus võtsid omavahel mõõtu sport- ja plokkvibulaskuritest koosnevad segavõistkonnad. See oli aasat alguses moodustatud vibuspordiklubi NS Archery Club esimene võistlus. No Stress Archery ehk Stressivaba Vibuspordiklubi.

“See on esimene võistlus nii meie klubile kui ka selle staadioni jaoks,” ütles pool aastat vana klubi juhatuse liige Mihkel Tomson.

Klubi on veel nii värske, et uusi, noori liikmeid neil eriti veel pole. “Klubis on Pearu Jakob Ojamäe, tema on siitkandist pärit, aga teised on üle Eesti,” tutvustas Tomson. “Noori meil veel ei ole, aga koondise liikmeid ikka on, [olümpiamängudel võistelnud] Reena Pärnat näiteks.”

Risti kunstmurustaadion on Tomsoni sõnul vibuvõistlusteks sobilik paik.

20kordse Eesti meistri Pearu Jakob Ojamäe isa Margus Ojamäe sõnul lähevad kõik spordialad lähevad kalliks siis, kui tegeldakse alaga professionaalselt. “Kui tahad vibuspordis tipus olla, siis on aastaeelarve koos võistlusreisidega 30 tuhande euro kandis,” nentis Ojamäe. “Minu poiss tahtis ka olümpiale pääseda, tema aastaeelarve läks 30 tuhande peale. Rio eelolümpial käis ära, aga olümpiale ei pääsenud. Tegeleb praegu rohkem õppimsega. Kui tahad tipus olla, pead võistlustel käima, aga need on Koreas, Hiinas, Ameerikas, need maksavadki.”

Kui noored stressivabast vibulaskmisklubist pingutavad tõsiselt, olek Risti võimalik vibuspordikaardile tuua küll, on Ojamäe kindel. “Täna on lähemad vibuplatsid Jõgisool, siis Türil, Järvajandis, Tartus ja Pärnus,” loetles Ojamäe. “Vaatame, mida noored suudavad, kas Risti mahub ka pildile.”

Vibulaskmist võivad harrastada kõik, olenemata soost, vanusest ja varasemast kogemusest. Sellel puuduvad igasugused piirangud, seetõttu on vibusport äärmiselt populaarne ka liikumispuudega inimeste seas, on Pearu Jakob Ojamäe seisukoht. Vibulaskmine õpetab väga hästi tunnetama oma keha ning kontrollima emotsioone ja pingetaluvust. Selle puhul on tegemist kombinatsiooniga nii vaimsest kui ka füüsilisest trennist.

Vibulaskmine on olemuselt individuaalala. Keegi teine ei saa sinu eest noolt kümnesse lasta. Samas ei saa tugeva tiimi olulisust alahinnata mitte ühegi spordiala, ka mitte individuaalala juures. Meeskonda on vaja selleks, et koos kasvada, areneda ja rasketel hetkedel teineteist toetada, selle tõttu oligi NS Archery Club’i esimeseks võistluseks võistkonnavõistlus. Kvalifikatsioonilasklude järel moodustati 18 sportlasest kuus tiimi, kes hakkasid omavahel mõõtu võtma.

No Stress Archery

2018. aasta alguses tegutsema hakanud NS Archery Club vibuspordiklubisse kuuluvad 20–25-aastased vibusportlased. Nende seas on nii varasemaid kui ka praeguseid Eesti koondise liikmeid, eesotsas Reena Pärnatiga, kes osales 2012. aastal Londoni olümpiamängudel ja on võitnud nii MK- kui ka EM-medaleid. Tuntud noortest vibusportlastest kuuluvad NS Archery Club ridadesse veel Emily Hõim ja Märt Oona.

Fotod: Urmas Lauri

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments