Kuijõe küla enne ja nüüd. II raamat
Koostaja Helju Staal
2018
Kui olin laps, kuulsin, et naabri Nora on sündinud Brasiilias. See tundus olevat ilmvõimatu. Nõukogude Eesti inimesed ei sünni sellistes kohtades! Lüües lahti vastse raamatu „Kuijõe küla enne ja nüüd“ teise osa, sai toonane jutt kinnitust ja taustaselgitust.
Tükike Läänemaa minevikust on jälle kaante vahele saanud ja tulevastele põlvedele jäädvustatud. Kuijõe külaselts pühendas teose Eesti vabariigi 100. sünnipäevale. Raamatu ülesehitus lähtub taludest. Sisu avab perekonnalugusid, saatusi läbi ajaloo. Inimesekeskset lähenemist ilmestavad mälestused, pärimusjutud. Pulma-, pere- ja matusepilte on siin kolmest sajandist.
Kuijõe küla esimene raamat ilmus aastal 2012. Selles jutustati lisaks 47 talu loole paikkonna ajaloolisest ja looduslikust taustast, sealse kandi usuelu iseärasustest, Kuijõe küla meestest Vabadussõjas. Toona käidi välja veksel, et ilmub ka teine osa, kus leiab tutvustamist teist nii palju talusid. Lubadus sai täidetud, jätkväljaandes peatutakse ka kultuurimälestistel, muistenditel ja väljarändel Brasiiliasse, täiendust leiab esimeses osas põgusalt puudutatud hariduselu.
Koostaja Helju Staal on kümnete aastate vältel kogunud aukartustäratavas koguses materjali – seda arhiivides käies, kirjandust läbi töötades, inimestega kohtudes, vanu, loodusesse sulandunud talukohti otsides ja pildistades. Kõik ei ole mahtunud esimesse osasse ega 280 lehekülje paksusesse teise raamatusse. Huvilistel lubatakse kokkuleppel koostajaga neid huvitava talu materjalidega, mis trükistesse ei mahtunud, lähemalt tutvuda. Valvi Teras tegi ära raske ja tänuväärse töö – mõõtis, lõikas ja pakkis suurest infohulgast hoomatava mahu ja mõõduga raamatu. Urve Ojamäe hoolitses käsikirja kaasavara eest, et see ka trükis ilmuda saaks. Väljaandmist toetasid kultuurkapital ja Lääne-Nigula vallavalitsus, toetajaid ning abilisi oli teisigi.
Milline paistab raamat kõrvalseisjale, kelle jaoks Kuijõe kant tuttav pole? Vastus on: tihe. Kohati lausa piibellik – sellel sündis too ja tollel omakorda see, kellel sündis … suguvõsa jätkumise ja harunemise jälgimine nõuab keskendumist. Raamatus on palju isiku- ja kohanimesid, aastaarve, dokumentide näidiseid, fotosid, kaarte, väljalõikeid ammuaegsest ajakirjandusest. Kohati sooviks, et raamatuga käiks kaasas luup, millega huviväärseid kirju-pilte uurida. Samas on teosel ka teine pool – need on mälestused-meenutused, pikemalt lahti kirjutatud elulood, inimeste saatust on jälgitud ka siitkandist lahkumise järel, tuuakse esile täna Eestis tuntud isikute põlvnemine Kuijõe mailt (Janek Mäggi, Urmas Sutrop, Lembit Verlin). Naabruskonna, näiteks Risti kandi inimese jaoks on raamatus hulk tuttavaid isikuid, kelle perelugusid ning -pilte huvitav uurida.
Samas on tegemist ikkagi kohalikule lugejale adresseeritud teosega. Näiteks ei ole võõral lihtne oma uudishimu Ilmar Jõesoo või Lembit Verlini või siis ka naabri Nora perekonnaloo osas rahuldada, kui ei tea, millisest talust ta pärineb. Nagu öeldud, teose ülesehitus on taludepõhine ja isikunimede registrit abiks ei anta. Kes aga Kuijõe asjadega paremini kursis, need orienteeruvad teoses kindlasti vabalt.
Esmamulje, liiga tihe, järel tuleb imetlus. Imetlust väärib koostaja ambitsioon, töökus ja tulemus – kajastatud on iga Kuijõe-Mõisaküla ning Kuijõe-Vallaküla nurgake. Teisalt väärib imetlust inimeste elujõud, vastupidavus ja püüdlused; kestmine-kulgemine läbi ajaloo nii rasketel kui kergematel aegadel.
