Teisipäeval Kiltsi lennuväljal Läänemaa ja Hiiumaa koolide kuuendade klasside õpilastele korraldatud võistlusmängu “Kaitse end ja aita teist” ehk KEAT võitis Kärdla kooli 6.a ja 6.b klassi õpilastest koostatud võistkond.
Kiltsi lennuvälja ruleerimisraja Rohuküla-poolses otsas oli angaaride ümber üles seatud 21 kontrollpunkti. Just nii palju oli ka võistkondi, kes tänavusel KEATil osalesid.
Päästeametile, kes korraldas tegevust neljas kontrollpunktis, olid appi tulnud maanteeamet, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred, kaitseliit, politsei- ja piirivalveamet, reservpäästerühm, Haapsalu noortekeskus, häirekeskus ja Punane Rist. “Kõik sellised valdkonnad, mida lastel elus tarvis läheb,” loetles Lääne päästekeskuse juhataja Hannes Aasma. “See oskus kuulub neile nii praegu kui ka edasises elus marjaks ära.”
Noortel tuli tuulisel päeval kõikide kontrollpunktide läbimiseks mehe eest väljas olla, sest võistlusega tehti algust juba ennelõunal ning lõpetati alles kell pool kaheksa õhtul.
“Oleme sel aastal rõhku pannud sellele, et noortel oleks kontrollpunktides praktilist tegevust,” selgitas Aasma. “Teooriat oleme ju aasta jooksul õppinud, siin proovime teha sellise päeva, et lastel oleks lõbusam ja vägevam.”
Keskkonnahariduse bussi juures tuli võistjejail muuhulgas vahet teha rebasel ja šaakalil, tunda ära hunt ja metssiga ning määrata putukaid ja taimi. Võistlejail tuli välja selekteerida valeväited: näiteks väideti, et ilves varitseb puu otsas ja hüppab sealt inimesele kaela.
Keskkonnaameti keskkonnaharidusspetsialisti Liisi Mäeumbaia sõnul tunnevad õpilased loodust väga hästi. “Vahet maa- ja linnakoolidel pole, sest siin (Läänemaal ja Hiiumaal) on nii maakoht, et pole oluline, kas õpid linnas või maal. Aga see vahe on, et osad tunnevad paremini loomi, teised taimi,” tõdes Mäeumbaed.
Kärdla politseinik Lya Uibo toimetas kontrollpunktis, kus noortel tuli proovile panna oma teadmised sõltuvusainetes. “Valid kaks väidet ja paigutad sinna, kas väär või õige,” juhendas Uibo järkekordset Oru kooli võistlejat, kes pidi otsustama, kas nuusktubakas on Eestis keelatud või lubatud mõnuaine ning kas alaealisel on koos vanematega lubatud siidrit juua.
“Kõik koolid teemaga väga hästi kursis ei ole, aga Oru kool, neil paistab teadmisi olevat,” tunnustas Uibo.
Sealsamas kõrval angaaris toimus etendus. Järjekordne võistkond pidi komponeerima plakati rongiliikluse ohutuse teemal. Endine Lääne päästekeskuse juht Kätlin Poopuu tegeleb praegu raudteeohutusega, tema jäädvustas telefoniga järjekordse stseeni, kus hooletu jalakäija rongilt müksu saab.
“Plakati tegemine tuleb neil nii kergelt, seda etendust on nii vahva vaadata!” kiitis Poopuu.
Haapsalu Noortekeskuse kontrollpunktis oli korvitäis treitud puidujäätmeid, millest iga võistkond pidi midagi meisterdama.“Ühed hiidlased tegid hiinlase, teised aga Elroni rongi, Nõva tegi kaelkirjaku, Viigi kool vurr, Vormsi aga lumememme,” tutvustas noortekeskuse juht Kristi Erkmann. Selles kontrollpunktis hindeid ei pandud, sest kunstile ei saa hinnet panna.
Naiskodukaitsjad panid võistjejad kannatanu elustamisega proovile, kaitseliitlased korraldasid täpsuslaskmist, päästjad testisid tulekustutusoskust, politsei- ja piirivalveamet aga merepäästevarustuse tundmist ning jalgrattasõidu oskust. Ja mida kõike veel.
Kiltsi KEAT-võistlusel osales 21 kooli Läänemaalt ja Hiiumaalt.
“Läänemaa jäi haldusreformi tõttu küll väiksemaks, koolide arv oleks pidanud ju vähenema, aga lapsi on laagris sama palju kui eelmisel aastal,” tõdes Aasma. “Soove oli rohkemgi, aga seadsime endale piiriks 21 võistkonna osalemise.” Üle aastate oli taas kohal Vormsi kool.
Kiltsis peeti KEAT-võistlust esimest korda. Seni on oldud Tuksi spordibaasis, kuid pikaajalised sponsorid, kes kahepäevast laagrit varasematel aastatel on toetanud, on rahastamisest loobunud.
“Eks siin on oma kitsaskohad ka. Täna oleks vaja kinnist ruumi, kuhu lapsed saaksid sooja minna,” nentis Aasma, viidates üha enam paisuvale tuulele. “Aga eks nad lähevad staapi sooja, keskkonnaamet jagab keepe välja, prügikotid lähevad tuule eest kaitseks käiku. Mis seal ikka, raskused ongi selleks, et neid ületada.”
Õpilastele tuul erilist meelehärmi ei valmistanud.
Fotod: Urmas Lauri
