Eesti kodukaunistamisliikumisel algab tänavu kevadel 82. tegevusaasta. Kui seni koordineerisid EV presidendi patroneeritud kodukaunistamiskonkurssi maavalitsused, siis nüüd on olukord muutunud.
Kodukaunistamisel on Eestis pikk ajalugu. Nii näiteks asutati Haapsalus Kaunistamise Selts juba 1921. aastal, esimene kodukaunistamisvõistlus toimus Viljandimaal Pilistveres 1931. aastal. Riik pani liikumisele õla alla 1936. aastal, kui 23. aprillil moodustati kodukaunistamise hoogtöö peakomitee, mille tegevust rahastati riigieelarvest.
Töö katkes sõdade ja okupatsioonide tõttu, kuid jätkus, mitte just ülevabariiklikuna, aga paljudes paikades kohe, kui otsene pärastsõjaaegne näljaaeg üle sai, st 1950-ndate lõpus. Ajakiri Sotsialistlik Põllumajandus hakkas vastavaid artikleid avaldama 1957. aastast.
Üleriiklikuna taaskäivitas kodukaunistamisliikumise Lennart Meri 1997. aastal. Tema, nagu ka ennesõjaaegsed riigimehed, pidas seda Eesti mainekujundusprojektiks. President Meri mõistis, et eduks vajab liikumine ülemaalist võrgustikku. Et seda tekitada, kutsus ta kokku maavanemad ja küsis neilt, kas nemad on nõus seda liikumist toetama. Maavanemad nõustusid, ja nende toel asutati MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus, mille patrooniks asus EV president. Lisaks maavalitsustele liitusid EKKÜ-ga algusest peale ka neli Eesti suuremat linna – Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva.
Nii, nagu olid kodukaunistamisliikumise patroonid Konstantin Päts ja Lennart Meri, on seda traditsiooni jätkanud ka järgmised Eesti Vabariigi presidendid, seega on Kersti Kaljulaid järjekorras juba viies Eesti president, kes on Eesti kodukaunistamisliikumise patroon.
Nagu öeldud, on olukord tänavu mõnevõrra muutunud. Linnavalitsused on endiselt alles, aga maavalitsusi enam pole, nii pidi EKKÜ oma tegevuse jätkamiseks leidma uued partnerid. Need võivad olla vallad, omavalitsusliidud või ka mõned muud institutsioonid, kellel on kohalikus elus täita oluline roll. See eeldas organisatsiooni edukat taaskäivitamist. Tänaseks on eeldused selleks loodud. EKKÜ partnerid on nüüd neli linna, viis omavalitsust (Hiiumaa vald, Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva linn), kaheksa omavalitsusliitu (Harjumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa) ja kolm maakondlikku sihtasutust ehk arenduskeskust (Jõgeva, Läänemaa ja Võrumaa). Saaremaad esindab MTÜ Kodukant Saaremaa. Järvamaal on konkursi ettevalmistamisega alustatud ja liitumine EKKÜ-ga otsustatakse maikuus. Kõige vaevalisemalt näib otsustusprotsess kulgevat Pärnu maakonnas, kus Pärnu linn on haldusreformi käigus naabervaldade arvelt oluliselt suurenenud ja ülejäänud osa maakonnast alles otsib oma uut identiteeti.
President Kersti Kaljulaidi tänavune vastuvõtt Eesti kaunimate kodude omanikele toimub augustikuus.
Ene Pajula, EKKÜ pressiesindaja
