Riigikogu valimisteni on jäänud 10 kuud ning iga nädal toob uudiseid selle kohta, kuidas poliitiline mänguväljak tähtsaks hetkeks paika saab.
Esmapilgul võib tunduda, et Eesti 200, uute ministrite, Kaja Kallase Reformierakonna esimeheks saamise ning Andrus Ansipi tselluloositehase vastaseks muutumise vahel puudub seos. Tegelikult moodustavad need need kõik ühe pildi, kuhu juba lähiajal lisandub veel detaile ja osalisi.
Eesti 200 on otsene põhjus, miks Reformierakonna esimehe valimistel ei olnud teisi kandidaate Kaja Kallase kõrval ja miks nii sotside juht Jevgeni Ossinovski kui ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas otsustasid kõigele vaatamata vabanenud ministrikohtadele nimetada kaks väga erinevat, kuid siiski seni poliitikas tundmatut inimest. Eesti 200 oleks tinglikult see põhjus olnud isegi siis, kui liikumise algatajad oleksid otsustanud manifesti avaldamata laiali minna. Peavoolu erakonnad (ja nende hulka kuuluvad nüüd ka EKRE ja Vabaerakond), on kõik väljakutse ees: kuidas tõestada valijatele, et tegemist ei ole täpselt sama seltskonnaga mis 2015. aasta märtsis, kuidas demonstreerida uuenemisvõimet.
Osal on see lihtsam. Näiteks Keskerakond ongi väga tugevalt muutunud. Aga Reformierakonna kontori aktiiv tegi Eesti 200 manifesti ilmumise päeval koordineeritult telefonikõnesid rahastajatele ja võtmetähtsusega partneritele, et selgitada, kuidas kõik see, mis manifestis seisis, pole tegelikult kuigi erinev Reformierakonna kavandatust.
Mingit sorti uus erakond on Eesti poliitikasse tekkinud peaaegu kõigi valimiste eel. Seekord on olemasolevad parteid selle suhtes veel tundlikumad, sest neil endil ei ole uute ideede ja neid kandvate inimeste kaasamine läinud kuigi edukalt. Pinget lisab asjaolu, et kuuest parlamendierakonnast kolm on küsitluste andmeil valimiskünnise all või sellele väga lähedal ning kahel suure toetusega erakonnal on ainsaks valikuks valimisvõit. Keskerakonna ikka veel uus juhtkond ei saa lubada valitsusest väljakukkumist või isegi peaministri koha kaotust ning Reformierakonna uus esimees Kaja Kallas – ja suur arv praegu parlamendifraktsioonis kügelevaid endisi ministreid – ei saa lubada opositsioonis jätkamist.
Nii toobki Jüri Ratas uueks riigihalduse ministriks Janek Mäggi, kelle puhul on kindel ainult üks: pidev ja vastuoluline kajastus meedias. Tõsi küll, kui vaadata Ratase ilmet hetkel, kui ta Kadriorus Mäggi kõrval seisis ning presidendi epistlit kuulas, siis võib arvata, et teatav kahtlus oma otsuse õigsuses võib olla juba esimese nädalaga tekkinud. Poliitikasse sisenemist ei saa lugeda õnnestunuks, kui päevade kaupa ei saa teha muud, kui ennast õigustada ja kaitsta, kõige krooniks lause: „Kõik, kes mind isiklikult tunnevad ja teavad – ma ei ole mingi šovinist.”
Nii otsiski Jevgeni Ossinovski uue töö- ja terviseministri väljastpoolt erakonna fraktsiooni ja isegi erakonda, tekitades veelgi enam rahulolematust sotside seas.
Nii panebki Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip kodulinna Tartusse jõudes intervjuu tarbeks selga vaba aja rõivad, sätib enda kesklinnas Emajõe taustale ja räägib end korrates pikalt Maalehele, et tselluloositehast Tartusse ei tule, põhjenduseks piisab sellestki, et tehas tartlastele ei meeldi. Ei enam mingit iroonilist juttu sellest, kuidas keegi arvab, nagu võiks pärast tehase valmimist Emajõest keedetud kala saada.
Ilmselgelt on Ansip sõlminud kokkulepped erakonna uue esimehega, et saada teine ametiaeg Eesti volinikuna Euroopa Komisjonis. Selle realiseerumise eelduseks on üks lihtne asi: Reformierakond peab 2019. aasta mais olema valitsuskoalitsiooni juhtiv partner. Vastasel juhul nimetab uue voliniku Keskerakond ja Ansip see kindlasti ei ole. Seega, iga hääl riigikogu valimistel, hoolimata Reformierakonna praegusest edumaast küsitlustulemustes, loeb ja Ansip on selle nimel otsustanud kõrvaldada riskid valimisringkonnas, kus tema toetus on tõenäoliselt kõige suurem.
Ka IRLi nimemuutus asetub samasse valimisteks positsioonide sissevõtmise kujundisse. Aga kui teised suuremad erakonnad maadlevad uute inimeste kaasamisega, siis Isamaa mureks on juba tuntud nägude vaikne lahkumine.
