Kepikõnniliidu president Rein Randver teatas, et juunis tuleb Tuksis kepikõnnitreenerite koolitus, kuhu on oodatud kõik huvilised.
„Mais ja juunis korraldame koolitusi kepikõnni juhendajatele. Projektiga õpetatakse välja uusi kepikõnni juhendajaid. Koolitus viiakse 8.–10. juunini läbi Läänemaal Tuksi tervise- ja spordikeskuses, kuhu tulevad esinema lektorid nii Eestist kui ka välismaalt,” ütles Randver.
„Ootame sinna huvilisi kogu Eestist ja loodame, et nad lähevad uute teadmistega tagasi oma kodukohtadesse, et neid seal jagada ja ka kohalikke liikumisüritusi korraldada. Mida rohkem on kepikõnni juhendajaid ja treenereid, seda suurem on tervisesportlaste teadlikkus ja seda paremad nende oskused.”
Kepikõnd on tavakõnnist märksa efektiivsem tegevus. Seda harrastades on „töösse“ kaasatud enamik lihaseid, suureneb südame löögisagedus ja energiakulu, vähenevad lihaspinged kaela-õlavöötme piirkonnas, paraneb tasakaalutunnetus ning kasvab hapniku tarbimine.
Randver ütles, et väga oluline on see, milliste keppidega välja minnakse ja kuidas nendega kõnnitakse. Vale liikumine ja valesti valitud kõnnikepid võivad isegi tervisele halvasti mõjuda.
Olgu üle korratud põhireeglid: kepid peavad olema lühemad kui suusakepid. Nendega käies olgu samm tavapärasest pisut pikem, kere veidi ette kallutatud, õlad all ja selg sirge. Sagedane eksimus on, et kepid viiakse liialt ette, mistõttu jääb samm lühikeseks või siis jääb käsi lõpuni taha lükkamata ning keha on liiga püstises asendis.
Lühidalt – kõnnikeppidega käimist peab õppima, kinnitas Randver. Koos kevade tulekuga on kepikõnni liidul lükatud taas käima projekt Kepikõnni Ekspress, mille raames pakutakse üle Eesti tasuta koolitusi ja tutvustatakse kepikõnniga seonduvat. Ees ootab 12. mai, rahvusvaheline kepikõnni päev, mida tähistatakse mitmel pool eri laadi liikumisüritustega. 19. mail toimuv traditsiooniline maijooks Tallinnas kujuneb kindlasti suursündmuseks, kus seitsme kilomeetri pikkuse distantsi võtavad ette ka tuhanded kepikõndijad.
Kepikõnd passib hästi igas vanuses inimestele, nii naistele kui meestele.
Kepikõnd sobib ideaalselt neile, kellele arst ei soovita jooksmist ja hüppamist või kelle jaoks on jooksmine või ka jalgrattaga sõitmine raskendatud alad. Nimelt tekib kepikõnni käigus liigestele märksa väiksem koormus. Lisaks vähendab keppidega kõndimine käimisel tekkivat koormust jalaliigestele, jättes osa kehamassist käte kanda. Alakeha lihaste kõrval saavad koormust ka õlavööde, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased. Kepikõnd toob liikumisrõõmu ja reipust ning parandab tervist. Selle ala harrastajad laovad pinda selleks, et neil oleks rohkem tervena elatud aastaid.
