Anvar Samost: Soome laht käriseb üha laiemaks

Soome keele õpe tuleb koolidesse tuua, sest muidu kaotame Eestile nii palju kasu toonud oskuse täielikult.

Mis iganes on Tallinna ülikooli soome keele ja kultuuri erialal üliõpilaste vastuvõtmise peatamise tegelikud arengud ja põhjused – tegemist on märgilise sündmusega soome keele ja Soome kultuuriruumi tundmise allakäigu rajal Eestis.

Millise allakäigu, võib siinkohal emotsionaalselt hüüda. Alles tähistas Soome riik 100. sünnipäeva ning vaata et kogu Eesti rahvas elas sellele siiralt ja elavalt kaasa. Ja vastupidi – Eesti vabariigi 100. aastapäeva puhul oli ka Soome poolt tunda kõva kaasaelamist YLE eestikeelse ilmateate ja eesti keeles ilmunud Helsingin Sanomate juhtkirjani välja.

Ja kui sellest ei piisa, siis kümned tuhanded eestlased töötavad Soomes, tuhandetel soomlastel on Eestis kinnisvara ning igal aastal teevad soomlased ja eestlased üle Soome lahe miljoneid reise.

See on kõik tõsi ja väga tore. Aga nüüd, hea lugeja, nimeta üks eelmisel aastal ilmunud soome raamat ja selle autor ning ütle, kes on Soome suurima partei esimees. Olen üsna kindel, et enamik eestlastest ei suuda nimetada isegi Soome peaministri nime. Veel 25 aastat tagasi olid asjad paremad (Soome poolel pole Eesti kultuuri ja poliitika tundmine kunagi masside teema olnud).

Veelgi enam. Kui seesama Helsingin Sanomat poleks võtnud Eesti 100. sünnipäeva teemal oma juhtkirja eesti keelde tõlkida, siis ei saaks meie nooremad põlvkonnad sellest mitte ridagi aru.

Minu põlvkond, praegu 40–50 vahel eestlased, oli tõenäoliselt viimane, kes telerist soome keele selgeks sai. Ise tegin seda 1990. aastate esimesel poolel Tallinna kolinuna, kui olin juba üle 20 aasta vana ning võrreldes Põhja-Eestis üles kasvanud eakaaslastega ongi minu hõimurahva keele oskus pigem passiivne. Minusuguseid, kes loevad Soome lehti ja raamatuid, kuid tööalases vestluses eelistavad inglise keelt, on 1970. aasta järel sündinute seas palju, aga veel hilisema sünniaastaga eestlased ei oska soome keelt enam isegi passiivselt.

Soome televisiooni vaatamist kärpis kõigepealt Eesti oma telekanalite konkurentsivõime paranemine ning siis ka muude võimaluste plahvatuslik laienemine isegi enne internetti. Mäletan elavalt, kuidas juba 1998. aastal üks ligikaudu 25aastane kolleeg küsis täpsustavalt MTV3 kohta: kas see on selle päris MTV mingi sõsarkanal? Kuigi tollal said kõik põhjaeestlased veel MTV3 vabalt ilma eriliste tehniliste pingutusteta vaadata.

Pöördeline muutus tuli 2007. aasta sügisel Soome õhu kaudu leviva televisiooni üleminekuga digitaalsele platvormile. Saatjate võimsused vähenesid ning tavalise antenniga Soome teleprogrammide vaatamine Eestis lõppes. YLE kaks programmi on saadaval kaabeltelevisioonifirmade valikus, kuid tasulise lisavõimalusena, samas kui Kremli telepropaganda on peaaegu alati põhipaketis.

Nii olemegi jõudnud olukorda, kus 40 eluaastast nooremad eestlased soome keelt ei mõista ning Soomes toimuva suhtes erilist huvi ei oma. Olen jõudnud töötada juba mitme väljaande toimetuses, kus soome keele oskajaid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda ning tegemist on omaette tähtsa kvalifikatsiooniga.

Soome keele oskus oleks igale eestlasele, erialast ja haridusest hoolimata, tähtis aken maailma. Soome on meile kultuuriliselt väga lähedane, kõrge arengutasemega maa, mille saavutuste ja vigade detailne tundmine on aidanud Eestil kiiresti edasi liikuda ja võiks ka edaspidi aidata, kui vaid oleks inimesi, kes neid teaksid ja neist aru saaksid.

Iga eestlane saaks oma valdkonnas palju edukamalt tegutseda Soome vastavat ala võrdlusalusena kasutades. Keeleoskus laiendaks eesti kultuuri toetuspinda ning avaks palju enam ärilisi võimalusi ka praegusega võrreldes.

Olgu, me ei õpeta enam Tallinna ülikoolis soome keelt ja kultuuri. Õpetame seal pealegi edasi reklaami ja suhtekorraldust kui Eesti kestmise suhtes möödapääsmatuid erialasid. Aga võtame midagi ette põhi- ja keskhariduse tasandil. Hakkame kõigis Eesti koolides õpetama soome keelt. Mitte samas mahus nagu inglise ja vene keelt, aga nii, et kõik õpilased saaksid vähemalt aru keele loogikast ning omandaksid baassõnavara.

See oleks parim kink Eesti ja Soome sajandaks sünnipäevaks.