Vastlapäev on liikuv püha, mis on alati noorkuu teisipäeval seitse nädalat enne lihavõtteid.Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud lõbustusaja ja alustas surt paastu.
Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega katoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine.
Söödud seajalgade kontidest tehti vurr. Selleks tuli teha sea sääreluu keskele auk,millest aeti nöör läbi ja tõmmati hooga keerlema. Hiljem asendati kondid nööpidega – suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha. Usuti, et vastlapäeval tuli seakondid kokku korjata ja sigadele anda, et sead kasvaksid ja suvel koos püsiksid.
Kombed samad
Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Ka tänapäeval on teada, et vastlapäevatoitude hulka kuuluvad seajalad, soolaoad, hernesupp ja vastlakuklid. Tänapäevalgi on vastlapäeva lahutamatu osa, kui ilm vähegi kannatab, vastlaliu laskmine. 20. sajandi alguses lasti mäest alla suurte kelkude ja regedega, kõlbas lasta ka linase koti või peotäie linadega.
Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikima liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, praeguseks on sellest saanud üksnes ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.–19. sajandil, on pika liu seostamine linade pikkusega arvatavasti just sellest ajast pärit. Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked.
Maagilised kombed
Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastavate maskidega karnevalid, mille järelkajaks on Lääne-Eestis kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti oli see õlgi täistopitud mehekuju. On arvatud, et kada on varasema metsikukultuse jätkuks. Õlgedest metsikviidud puuteiba otsa aetuna pimedas metsa ja seotud puulatva. Komme tagas viljaõnne.
Maagilisi kombeid oli teisigi. Näiteks tehti linapõllul tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Väljale viidi ka sõnnikut, et tagada viljakasvu;käidi pügamasvõõraid lambaid –kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks. Samuti viidi raudesemeid lauda läve alla ja rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi. Lastel lasti tuppa tuua linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi.
Lääne-Euroopaga sarnane on veel lihaeide ringiliikumine ja vastla kottiajamise tava – lapsed käsutati pööninguluugi alla vastelt kotti püüdma. Vastelt kotti püüdma läinud lastele visati pööningult vett kaela.
Samuti usuti, et kui vastlapäeval juukseid ja hobuse saba lõigata, siis kasvavad juuksed pikad ja tugevad nagu hobusejõhvid.
Vastlapäev kuulus naistepühade hulka. Sel päeval läksid naised kõrtsi, sest sel päeval olid keelatud naistetööd, eriti ketramine, sest muidu tuli lambakahju. Selle asemel võis punuda paelu ja teha nööri. Samuti oli keelatud külas käimine.
Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna. Äraütlemine oli sealjuures keelatud.
Allikas: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Berta
poop