Möödunud nädalal tõstis keskkonnaamet hundi küttimise mahtu 80 isendilt 106-ni.
Lääne piirkond (Haapsalu, Kasari, Kullamaa, Luiste, Martna, Sooniste, Taebla ja Vormsi jahipiirkond) sai juurde seitse küttimisluba, Järva piirkond sai neli, Lääne-Viru-Jõgeva piirkond kaks, Valga-Viljandi piirkond kolm, Pärnu piirkond kaks, Tartu piirkond kolm, Võru piirkond kolm ja Viljandi piirkond kaks hundi küttimisluba.
24. jaanuaril tegi keskkonnaagentuur keskkonnaametile ettepaneku suurendada hundi küttimise mahtu, kuna küttimis-, vaatlus- ja kahjustusandmete põhjal lisandus uusi andmeid hundi leviku ja arvukuse kohta ning osadel ohjamisaladel oli küttimismaht juba realiseeritud.
22. jaanuari seisuga on Eestis kütitud kokku 53 hunti. Hundijahihooaeg algas novembriga ja kestab veebruari lõpuni.
Vt ka: „Jahimehed tahaksid küttida rohkem hunte“
Hundijaht
- Hundijaht on lubatud 1. novembrist 28. veebruarini.
Läänemaal on kaks ohjamispiirkonda:
- Linnamäe, Noarootsi, Nõva, Palivere, Riguldi, Risti ja Variku ning Harjumaa Padise jahipiirkonnas võis tänavu lasta kokku 2 hunti;
- Haapsalu, Kasari, Kullamaa, Lihula, Luiste, Martna, Massu, Taebla, Tuudi, Vatla ja Vormsi jahipiirkonnas võis lasta kokku 4 hunti.
- Haapsalu, Kasari, Kullamaa, Luiste, Martna, Sooniste, Taebla ja Vormsi jahipiirkond sai juurde 7 küttimisluba
Huvitav. Kui mina vanemad lambaid pidasid siis oli neil selle jaoks a) aedik, b) lambalaut, c) elektrikarjus, d) karjakoerad. Nüüd lastakse lambad suvaliselt omapäi elada ja virisetakse, et metsakutsu mõne õnneks võtab. Laske loomadel väärikalt elada- lammastel ja huntidel.
Kas see tähendab nüüd seda, et lisamaht 26 kütitavat hunti on liiast või tuleks huntide küttimine üldse keelustada?
See tähendabki, et lisamaht 26 hundilaskeluba on liiast ja 80 hundi laskeloast oleks aidanud küll ja küll. Seda enam, et Läänemaa 40 pealisest hundikarjast sai peale lisalubade saamist kohe ainult 11 pealine hundikari ja paistab,et isegi P. Männil ei käinud kohapeal jälgi üle lugemas,kuigi Keskkonnaagentuuri esindajat kohale kutsuti!
Lisamaht peaks olema kasutusel haigete (kärntõves) huntide mitte lausküttimise jaoks.
Kõik mahamurtud lambad lähevad huntide kraesse. Vean kihla,et seal on ka saakalid mängus!
Ja kui talunik ei viitsi oma lambakarjale isegi mitte elektrikarjust ümber tõmmata ega karjakoera muretseda, siis edaspidi kahjusid mitte välja maksta. Muuseas,karjakoerad ei ole ketikoerad-teadmiseks mõnele koeravihkajale!