Andres Ammas: milline kinnisvaramaks sobib Eestile?

Kinnisvaramaksu on professionaalsed poliitika jälgijad nimetanud tähtsaks ideeks, mis hääli ei too. Alanud debatt võib siiski kiiresti sumbuda, sest nagu ajakirjanik Anvar Samost on märkinud – ei Reformierakond ega koalitsioon taha (loe: ei julge) sellest kõnelda. Vabaerakond küll tahab, sest maksude tasakaal pole Eestis praegu hea ega jätkusuutlik. Meie ütleme, et kinnisvaramaks võib olla hea mõte, aga vaid siis, kui see asendab tööjõu ja ettevõtlikkuse maksukoormust, jätab maksustamata kodu ning tasandab regionaalset ebavõrdsust.

Üldine maksukoormus sisemajanduse kogutoodangust tõuseb Eestis tänavu peaaegu 35 protsendini. Seda veelgi suurendada ei ole mõistlik, unistagu sotsid pealegi suhkru- või pakendimaksust. Tähtsam on vähendada tööjõu maksustamist. Maksueksperdi Ardo Ojasalu eestvõttel on Vabaerakonna majandustoimkond päris palju kaalunud kapitalimaksude võimalikkust, sest majandus orienteerub Eestis järjest rohkem ümber teenusmajandusele. Teenusmajandus on tööjõukeskne. Kui maksukoormus nihutada tööjõu maksustamiselt kapitali maksustamisele, soosib see targemat majandust, kõrgema lisandväärtusega ettevõtlust, mille vajadusest nii palju räägime. Meie arvates võiks sotsiaalmaksu kogumist vähendada vähemalt 500 miljoni euro võrra aastas (tänavuses riigieelarves plaanitakse sotsiaalmaksust u 3 miljardit eurot). See summa aga vajab riigieelarves tasandamist, sest pensionide või rahva tervise arvelt kokku hoida ei saa.

Kinnisvaramaksu peetakse maailmas üldiselt üheks paremini laekuvaks ja stabiilsemaks maksuks, mis soodustab majanduskasvu kindlasti rohkem kui töötamise või tarbimise maksustamine. Eesti maksusüsteemis on siiani kapitali maksustamist kasutatud vähe. Vähem kui isegi meiega sarnase ajalooga riikides. Debatt sellel teemal pole saatanast, nagu IRL arvab. Tegelikult nõustuvad paljud jõukamad kaaskodanikud Olari Taali klassikaks saanud lausega: „Maksustada tuleb rikas olemist, mitte rikkaks saamist.“ Kapitali maksustamine on selgelt rikas olemise maksustamine. Kinnisvaramaks väljendab seda põhimõtet kõige lihtsamal kombel.

Mõistagi tuleb olla väga ettevaatlik, et mitte teha ülekohut.Vabaerakonna idee on maksustada eelkõige kommertskinnisvara. Kinnisvaramaks ei tohi ahistada pensionäre, kes on endale säilitanud omandireformiga tagastatud kodu, või noori peresid, kes on laenuraha eest endale kodu soetanud. Kodu kui põhiseaduslik õigus peaks arvestades pere suurust olema suures ulatuses kinnisvaramaksust vabastatud, kui ei elata just 500ruutmeetrises häärberis. Meie arusaamist mööda võiksid kommertskinnisvara maksustamisel huviorbiidis olla eeskätt büroohooned, hotellid, pangad, kaubanduskeskused Tallinna kesklinnas. Mida kaugemal linnasüdamest, seda väiksema maksumääraga.

Kinnisvaramaksu eest pole võimalik kõrvale vingerdada, seda ei ole võimalik optimeerida. Kinnisvaramaksu kaudu on võimalik maksustada ka näiteks Vene ettevõtjate kasutuses olevat kinnisvara Eestis. Seni on nad igasuguse maksu maksmisest Eestis kõrvale hiilinud. Rahvusvaheline praktika on selline, et kinnisvaramaksu tuleb maksta riigis, kus kinnisvara asub.

Kasutuses olevad põllu- ja metsamaad võiksid meie erakonna arvamust mööda olla suuremas osas kinnisvaramaksust vabastatud. Aga kui maad või metsad on jäänud mingil põhjusel kasutuseta, need on sööti jäetud või tekitavad ebamugavusi naaberkinnistutele, võiks mõjutusvahendina appi tulla kinnisvaramaks. Selliste maade maksustamine võiks olla üks mõjutusvahend need taas majanduslikku kasutusse anda.

Kinnisvaramaksul võiks olla regionaalpoliitiline mõõde, aga mitte nii otse ja jõhkralt, nagu Viimsi vallavanem Siim Kallas soovib. See maks võiks tasandada praegust Tallinna kui tõmbekeskuse mõju. Tallinnas peaks olema kinnisvaramaksu kogumine ulatuslikum ja selle määr kõrgem kui mujal Eestis. Ent kogutud raha ei pruugi laekuda otse omavalitsusele, vaid võiks näiteks jõuda regionaalarengu tasandusfondi ja aidata nõnda edendada elu tõmbekeskustest kaugemal.

Andres Ammas

riigikogu liige, Vabaerakond