Kõige tuntum avalikult ahistatud eesti naine on Tihemetsa Tiina: kõik majandi peaspetsialistid teda „noolisid“, aga valiku tegi lõpuks, kes? „Sugugi mitte Tiina ise,“ kirjutab pensionil kooliõpetaja Hillar Padu (pildil).
Valis „kuultuuriline müüt“ – mees pidi olema tõsine ja töökas ja ainult pere ülalpidamisele orienteeritud töörügaja – jätkusuutlik mees. Müüt eesti mehest kui „Tõe ja õiguse“ Andresest on aga sootuks muutunud.
Tänane müüt on „hegemooniline maskuliinsus“ – mees olgu edu, ilu ja ettevõtluse kehastus, olgu hoolimatu ja kurt, et kuulata teisi arvamusi; tal olgu militaarsed hoiakud ja lisaks „flirt kristluse või pigem selle atribuutidega“, arvab mainekas naispoliitik ja feminist Barbi Pilvre.
Selliseid mehi muidugi leidub, kuid see võib olla vaid poliitikute loomupärane vajadus silma paista. Näiteks „valimisärplemised“ on suisa kui tedremäng või tutkaste turniir, kus üksikud emaslinnud tagaplaanil isastele „keigaritele“ testosterooni lisavad. Ometi just nii toimib looduslik valik – tervemate ja julgemate selgitamine. Meeste „edevus“ on niisiis loomulik või isegi looduslik nähtus.
Seevastu „ahistamine“ – nii meeste kui naiste poolt –on üsnagi turuline, viisakamalt öeldes kultuuriline nähtus: on alla- või ilmajäämine „turukonkurentsis“. Sotsioloogid kirjutavad, et turuliberalism on edukultuur, mis jagab ühiskonna võitjateks ja kaotajateks, ja siin kuulub võitjapositsioon maskuliinse ajaloolise pärandina meestele. Globaliseerumine seab esiplaanile inimõigused, sealjuures soolise võrdõiguslikkuse, mitte vabaturukonkurentsi.
Ahistamisskandaal puhkes eelkõige inimõigusi nõudvate feministide aspektist, kuid levib eelkõige seksuaalskandaalina. Samas, Head Mehed on defitsiidis, ja nad on… õrnemad. Ilma naljata. Erinevad uuringud loomadel kui inimestel, kodu-, kui ka väljamaal, on näidanud, et meesisendid reageerivad tugevamalt kõigile, nii füüsilistele, vaimsetele kui ka sotsiaalsetele stressisituatsioonidele, ja saavad nendest ka enam kahjustatud.
Doktor Margus Punab on kirjeldanud, kuidas see võib avalduda ka veresoonte seina endoteeli kahjustustes, mis esmalt viib impotentsuseni ja mõned aastad hiljem edasi veresoonkonna tuntumate ja fataalsemate haigusteni – südame isheemiatõve, ajuinsultide ja -infarktideni.
„Küsin endalt ikka ja jälle, mis on surma tegelik põhjus, kui noor mees ennast suurel kiirusel autoga surnuks sõidab, alkoholijoobes oma oksesse lämbub või ühise joomingu käigus sõbralt nuga saab: nende surmade tegelik põhjus on peidus kuskil sotsiaalse ja psüühilise, ja vaid väga harva füüsilise hea- või kehvolu vallas,“ kirjutab Tartu Ülikooli meestekliiniku juhata prof Punab.
Tõrjutud isendeid looduskooslustes on isaste kui emaste isendite hulgas, eks nemad olegi siis kõige ahistatumad; või hoopis ise kõige hullemad ahistajad, nagu näiteks meeleheitest kihutavad surmakutsarid. Samas lisaksin muigega: kas Georg Ots oli ahistatud mees või oli ise ka „ahistaja“, kui ta Peterburi ja Moskva sadadele daamidele ei suutnud „meelepäraselt“ vastu tulla? Daamid olid vihased, sest igasugu turutasakaalu nihestatus tekitab meelehärmi. Ja ega teatrijuhid või režissööridki saa kõigile beibedele peaosasid pakkuda. Valitakse kui enampakkumisel… olles Georgi moodi ahistajad kui ahistatud ühtaegu.
Ega iga kabistamine veel ahistamine polegi, nagu jõulueelne Sirp läbi lehenumbri „ahistamise“ mulli refereerib. Tõdegem, et prostitutsioon, korruptsioon ja ahistamine on sotsiaalse võimu- ja toiduahela kolm lüli. Neid kolme ei tohikski üksteisest lahutada.
Prostitutsioon Eestis on lubatud kui „vabadus“ oma keha müüa, st turuvabadus; korruptsiooni „pisteliselt“ karistatakse; „avalikustatud ahistamine“ on aga otsekui pihisaladusega laiutamine „pressi“ pihitoolil, sest ise end ahistatuks tunnistamine seob nii prostitutsiooni- kui korruptsioonijuhud terviklikult ühtseks süsteemiks – võimu vahendiks valitseda „naudingupruuki“ enesepildi ülesehitamise kaudu.
Teisisõnu: ise tunnetad ja tunnistad „patuse“ ihu salakihusid ja mõistad end süüdi, aga võimu- ja toiduahel jäägu süütuks: on paljalt kihud ja kiusud ja nende rahuldamise „ seksualiseeritud ettekujutlused“.
Netiahistamise uusi mahte ja vorme eeldades peaks aga kehtestama: sooline ahistamine on seksuaalse ahistamise eeltingimus – poleks soolisi võimusuhteid, ei saaks rääkida seksuaalsest ahistamisest. Neid on raske eristada, kuid ainult sooline ahistamine on diskrimineerimise vorm, mis leiab aset ükskõik kummast soost inimeste vahel.
Doktorant Katri Lamesoo kirjutab Sirbis üheselt: „Vale või alandav ei ole seksuaalse ahistamise juures mitte seksualiseeritus, vaid sooline võimusuhe, mille ärakasutamiseks seksuaalse sisuga käitumine käiku läheb.“
Lõpetuseks. Normaalne eesti mees vajab samuti kaitset, sest Eesti meeste meditsiiniteenuste kättesaadavus on tohtrite arvates „ sooliselt ebavõrdsete ilmingutega“. „Ahistamisviha“ on moetrend. Ometi, kuniks laste „tootmine“ on kristlikus maailmapildis kahe sugupoole armastuse ja vihkamise asi, ja kuivõrd nende ühtsus tagabki looduse jätkusuutliku valiku, siis palvetagem: naised hoidke mehi, ahistamiseta poleks armastust.
Piibelgi ütleb: ole külm või kuum, kui oled leige, tahan sinust ärapöörata.
Hillar Padu, pensionil kooliõpetaja
Et kui peksab, siis armastab?