Lasteetendus Iloni Imedemaal. Foto: Arvo Tarmula
Mullu käis sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kuuluvates mäluasutuses 66 000 piletiga külastajat.
Mullune tulemus oli küll 4000 inimese võrra väiksem tunamullusest, kuid sihtasutuse juht Anton Pärn on tulemusega rahul. Pärna sõnul on muuseumide külastatavuse tase jäänud samaks. „Häbeneda pole põhjust. Arvestada tuleb, et arendustööde tõttu sulgesime linnusemuuseumi juba augustis ja seetõttu on ka üldnumber pisut väiksem,” selgitas ta.
Sel aastal jääb Läänemaa riigimuuseumide külastatavus ilmselt mullusele alla, sest Haapsalu piiskopilinnus on ehitustööde tõttu suve suletud. „Ma ei arva, et külastatavus 20 000 võrra väheneks, kindlasti see kukub,” ütles Pärn.
Sihtasutuse kõige populaarsemad muuseumid olid piiskopilinnus ja Iloni Imedemaa, mida külastas mullu vastavalt 20 500 ja 19 300 inimest. „Piiskopilinnus ja Iloni Imedemaa on kaks tugevat sammast, mille kõrvale peaks tulema raudteemuuseum,” ütles Pärn.
Mullu oli raudtee- ja sidemuuseumi külastajaid koos huvirongi Peetrike sõitjatega 16 000.
Läänemaa muuseumide külastajate seas olid esikohal eestlased. „Kodumaine turist on aktiivne, hästi avatud ja heas mõttes uudishimulik,” ütles Pärn.
Välismaalaste osakaal oli mullu 21 protsenti ja kõige rohkem külastajaid käis Soomest, Rootsist, Venemaalt, Saksamaalt ja Lätist. Pärna sõnul on välismaalaste osakaal kõrgeim linnusemuuseumis (37%) ja sellele järgneb Iloni Imedemaa. Seevastu Laikmaa majamuuseum kõnetab pigem sise- kui välisturisti.
Nii nagu välismaalasi, käib linnusemuuseumis ka kõige rohkem gruppe. Pärn selgitas, et viimasel kahel aastal on kooligruppidele pakutud programme, mis hõlmavad kõiki sihtasutuse muuseume koos Peetrikese sõiduga.
„Hea meel on selle üle, et oleme ka raekoja ja Laikmaa muuseumi käima saanud, murrang oli 2016. aastal,“ rääkis Pärn. Tema sõnul külastas neid kaht muuseumi mullu kokku 9000 inimest.
