1

Andrus Karnau: tähtis on õigel ajal surra

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Andrus Karnau. Foto: Arvo Tarmula
Andrus Karnau.
Foto: Arvo Tarmula

Üks mu kolleeg võtab pensionisambateemalise arutelu tavaliselt kokku sõnadega: „Tähtis on õigel ajal surra.” Pärijad saavad võtta teise sambasse kogunenud raha välja sularahas. Elades pole see võimalik. Praegu võtab 90 protsenti pärijaist pensionisamba välja sulas, kuigi võiks jätta selle fondi oma tulevikku kindlustama.

Teine viis, kuidas õigel ajal surra, on see, et tuleb elada väga vanaks. Kui elada vähemalt 90-, veel parem saja-aastaseks, õnnestuks kindlustusseltsi suremustabel üle kavaldada ja saada pensioni rohkem, kui sisse makstud.

Õigel ajal suremise tõdemus võtab kokku pensionisammaste süsteemi probleemid. Esiteks puudub usaldus, et kolmesambaline süsteem tagab väärika vanaduspõlve. Teiseks puudub usaldus pankuritest teise samba haldurite vastu. Kolmandaks on teise samba pensioni väljamaksete süsteem põhjendamatult kulukas ja keeruline. Kindlustuslepingute puhul annab inimene oma elu jooksul kogutud vara üle seltsile, näeb sellest väga väikesi makseid, surres kaotab peaaegu kõik.

IRLi esimees Helir-Valdor Seeder võtab oma ettepanekuga lõpetada riigi poolt teise samba maksed kokku suurema osa hirme ja eelarvamusi. Kui inimese palgast neli protsenti riigilt enam teise sambasse ei laeku, pole põhjust ka nõuda, et laekuks igaühe palgast makstav kaks protsenti. Valitsus võib kahtlemata teha nimetatud kahe protsendi sissemakse kohustuslikuks, aga laekuvad summad oleks kordi väiksemad praegusest. „Nii asendame inimeste kohustuse raha raisata õiguse ja vabadusega seda teha,” kirjutab Seeder Postimehes ilmunud arvamusloos.

Peale selle tähendaks riigi maksete lõpetamine kogu süsteemi sisulist kokkuvarisemist. Usaldus kaoks, sest pole teada, millal valitsus veel midagi kärpida kavatseb süsteemist, mille toimimispõhimõtted peaksid olema stabiilsed aastakümneiks.

Seedril on õigus selles, et isikustatud pensionimaksed toovad ebaõiglase pensioni, sest käärid väljamaksete suuruses kasvavad. Pension on iseenesest sotsiaaltoetus, mitte preemia eluaegse tubli sissetuleku eest. Jõukamatel on niigi rohkem võimalusi oma vanaduspõlve kindlustada, mistõttu pole õige ega õiglane seda erinevust veelgi riikliku süsteemi abil kasvatada. Õigus on Seedril ka selles, et esimese samba maksed tulevad teise sambaga liitunul väiksemad ning riigikassast tuleb praegustele pensionäridele juurde maksta, sest sotsiaalmaks ei kata kulu.

Milles Seedril ei ole õigus, on see, et ta ei paku alternatiivi. Ta ütleb, et sööme pensionisäästuks mõeldud raha ära. Seeder kirjutab, et 314 miljonist, mis riik maksab teise sambasse, võiks ainult poole kulutada praeguste vanaduspensionite suurendamiseks. Teise poole peaks kulutama Seedri meelest peretoetusteks ja haridusvaldkonna parendusteks. Süseemi lammutavad ettepanekud meeldivad kindlasti ka nendele IRLi valijatele, kes käremeelse EKRE poole piiluvad.

Nii lastetoetused kui ka haridus on mõlemad vanad Isamaa, nüüdse IRLi valimislubadused. Valijad tunnevad Seedri tuttavate loosungite järgi kergesti ära. Seeder paistab unustavat, et koolivõrk on euroraha toel trimmi tõmmatud, õpetajate palgad jõudnud riigi keskmisele järele. Lastetoetuste taseme poolest oleme võrreldaval pulgal Soomega. Pensioniraha pumpamine nendesse valdkondadesse näib mõttetu.

Usaldust kasvataks pensionisammaste süsteemi vastu fondide parem tootlus ning lihtsam ja arusaadavam väljamaksete süsteem. Poleks paha mõelda ka suuremale solidaarsusele, näiteks riigipoolsete maksete võrdustavamale jagamisele pensionikogujate vahel.
Kolumn on ilmunud ajalehes Postimees.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu toomas
uskmatu toomas

Alles see oli kui nägime igal pool tuunitud pilte Veerpalust palmi all.
Mul on ainult üks küsimus “Kui suur on ca 30 aastat kogutud raha ostujõud selleks ajaks”?
Pakun tänane 100€-10`le €. Seega mõtetumat investeeringut inimesele ei olegi olemas aga pankadele,fondihalduritele on mõte sees.
Kuigi paljude Seederi väljaütlemistega ei saa nõustuda siis selles riigipoolse osa kaotamises on mõte sees.
Seega pole mõtet tegeleda mõtetute rahapaigutamistega ja varem surra !

wpDiscuz