Huvitav on lugeda ahastusest nõretavaid lugusid Haapsalu turu teemal ja kuulata volikogus opositsioonipoliitikutelt, kui rumal on Haapsalu linnavalitsus, et hävitas ilusa nõukogude arhitektuuri pärandi.
Haapsalu volikogu liikmed Lauri Luik ja Urmas Koppe annavad isegi linnavalitsusele loa mõelda suurelt, et Haapsalu turust teha turumaailma pärl. Tants Haapsalu turu ümber tuletab mulle meelda Ostap Benderi kurikuulsa Uus-Vasjuki linna rajamise plaane klassikalises Ilfi ja Petrovi romaanis „Kaksteist tooli” .
Suurelt võib mõelda, eriti kui sa oled opositsioonis või üldse volikogusse mitte pääsenud, aga iseküsimus on, kas saab suurelt ka ette võtta ning on see võimalik ja mõistlik. Haapsalu linnavalitsus on läinud otsuste teed, mis on reaalsed, ning kavandab investeeringuid, mis vastavad linna võimalustele.
Haapsalu turg on vindunud aastaid. Ta võis küll olla nõukogude aja üks huvitav arhitektuuriobjekt, kuid see on ka kõik, mida ma eelmisest turust positiivset oskan välja mõelda. Putkad olid ebapraktilised ning enamikus nendest kauplemist ei toimunud. Varjualused olid tuultele valla ning odavate riietega kauplejate poolt koledate kiledega kaetud. Ebatasasel pinnal asunud varjualuste konstruktsioonid olid mädanenud ja ohtlikud. Turuhoone oli amortiseerunud.
Ma ei hakka diskuteerima selle üle, kes ja mida turul müüma peaks, aga kindlasti on müüjate ja pakutavate turukaupade vähesus üks põhjusi, miks me oleme turuga praeguses seisus.
Haapsalu linnavalitsus on aastate jooksul proovinud mitmeid variante, et turule elu sisse puhuda. Turg lagunes ka siis, kui ta oli rendil eraettevõtjate käes, sest investeeringuteks rendirahast ei piisanud. Haapsalu linnavalitsuse otsuse, et hakkame linnaettevõtte Haapsalu Linnahoolduse OÜ kaudu turgu majandama, peamine põhjus oli väikeses rendikäibes. Kui turu kasumi arvel ei ole võimalik investeeringuid teha, siis linna- ja ka riigieelarvest on linnale kuuluvale ja linna kasutuses olevale objektile võimalik saada vahendeid.
Turule kauplejaid leida muul ajal kui kevad, suvi ja sügise algus on keeruline. Aastaringseks kauplemiseks oleks vaja teha vanas hoones kapitaalremont või hoopiski ehitada uus hoone. See on mõeldav, väga kallis, kusjuures küsitav, sest kas peame tegema linna eelarvest suure investeeringu ning ehitama pinnad riietega kauplejatele. Talvel kahjuks eriti muud müügis ei ole. Ma kahtlen väga selles rahakulutuses. Selline suur investeering peab end ka tagasi tooma. Lisaks on linna rahaga teistele erakauplustele konkurent teha väga vale tegu.
Investeering tähendab ka suuremat renti. Tallinna Nõmme turul seisavad letid, samuti siseturu ruumid pooltühjalt, sest rent on liiga kõrge. Turu pidamine ei ole omavalitsuse põhiülesanne. Eesti enamik edukaid turge on eraettevõtjate omanduses ning need, mida peab omavalitsus, ei hiilga just suuruse ega hea tasemega.
Oleme otsustanud, et tagame turul minimaalsed, kuid piisavad tingimused kauplemiseks. Seetõttu lammutasime amortiseerunud vana turu, ühtlasi teavitasime sellest turu arhitekti Inga Rauda.
Lauri Luige jutt muinsusväärtuse seadusvastase lammutamise kohta jäägu valimised haledalt kaotanud poliitiku hingele. Esmalt oli vaja pärast lammutamist tagada turuplats sellisena, et sinna saab panna kergesti liigutatavad telgid ja varjualused. Me olime sunnitud tegema oma otsuseid rangelt lähtudes rahalistest võimalustest. Tänu riigikogu liikme Jaanus Karilaiu poolt turule suunatud nn katuserahale saime turu remonti alustada. Praegu võib öelda, et turuplats on kauplejatele tehtud selliseks, et seal on võimalik ka pimedas tegutseda, sest plats on korralikult asfalteeritud ja valgustatud. Meie tegevuse õigsust kinnitab kas või see, et OTTi kauplejad on pärast mitmete kauplemiskohtade proovimist tulnud turule.
Tegeleme praegu turule sobivate ilmastikukindlate kauplemiskohtade projekteerimisega ning loodetavasti kevadel saab need ka püstitada. Peame läbirääkimisi, et põllumajandussaaduste tootjad teeksid investeeringu turgu ning seal hakkaks toimuma lihasaaduste müük. Me otsime võimalusi turuhoone järk-järgult erakapitali või projektiraha toel korrastada.
Lõpetuseks ütlen, et ilus ja korras turg on iga linna uhkus ning sinnapoole me ka püüame, aga see ei ole praegu Haapsalu põhiprobleem, kuhu raha panna.
Arvan et linna turg peaks olema linna ühikondlik vara ja otsesel mitte kellegi isiklik vara. Ja turu eeest hoolitsemine peaks olema otsesel linna valitsuse kohustus. Samati arvane et Haasalu linnas võiks olla ühikondlik linnarahva paadi sadam. Ja selle asukohaks võiks olla endise Kalakombinaadi teritoorjumil!! Kus asub sobilik tuulte eest varjatu laht!!Linnavalitsuse kohustuse oleks aga linnarahva huvide kaitse . Siiani aga tundu et se toimib vene valmi taolisel Kus igal ühel linavalitsusest on oma äri huvid ja linnarahva on vaeselapse rollis keda on täisti unustatud!!
Lugedes seda realistlikku lugu võib julgelt öelda – linnapea Sukles on meie aja Ostap Bender.
… ühele kolmekümne viiest teadaolevast kapten Šmidti pojast sarnaneb J.K . Aga Haapsalu linnakodanikud ei ole Vasjuki elanikud, kes suu lahti kuulavad ilukõnesid suurest ja ilusast tulevikust ning lasevad end korjandusega paljaks koorida. Tuleb malelauaga äsada.
Kui turg ei ole põhiprobleem, siis võiks rahvalt annetusi küsida. Hea inimene ikka toetab.
Tänan hr.linnapead Ilfi ja Petrovi mainimast. Meeldetuletuseks nii palju, et oma lõpmatul rännakul 12 tooli otsimisel oli O.Bender jõudnud Vasjuki külakesse ja külaelanike tähelepanu ärateenimiseks pidas kütkestava kõne sellest, et Vasjukist peab saama maailma malekeskus – Uus-Vasjuki. Samas ei unustatud läbi viia ka korjandust külaelanike seas. Kogu lugu lõppes nii, et maailma malekeskuseks saamise puhul korraldatud simultaanil viskas O.Bender ühesilmalisele maletajale malendid näkku ja sai vastutasuks malelauaga vastu pead. Muhuga peas, taskus väljapetetud viiskümmend rubla, põgenes O.Bender koos oma kaaskonnaga Vasjukist. Kui nüüd see lugu panna Haapsalu turu konteksti, siis ………….
Iseenesest ju tore, et mõistus hakkab koju tulema ja tühjad valimiseelsed lubadused asenduvad reaalse eluga. Seda nii Suklesel kui Kariaiul. Saime teada, et turg, mida mõlemad mehed enne valimisi suure kaarega lubasid, polegi kes teab mis tähtis asi. Varsti kuuleme, et algkooli renont, muusikakooli uued ruumid ja veel palju muud pole samuti tähtsad. Tore, et on olemas Luik ja Mäesalu. Muidu ei teaks me Suklese-Karilaiu petuskeemidest ju üldse mitte midagi.
Kas vanadus annab märku? Mis sa kurjustad noore mehega ja mis jutt see on: “valimised haledalt kaotanud poliitik” . Noorpoliitik Lauri on praegu volikogus kõige rohkem hääli kogunud volikogu liige. Sinu vastu muidugi ei saanud aga volikogus olijaid edestas kõiki. Püüa edaspidi aus olla!
Jah, küllap vanuselised iseärasused annavad meie linnapeale end tunda ja seda ta ei taha tunnistada. Opositsiooni liidrid Lauri Luik ja Merle Mäesalu on tänase volikogu koosseisus kõige suuremad valijate toetajaskonnaga saadikud. Linnapea võiks ka tõele selgelt silma vaadata, aga mitte loopida mõtlematuid ja tühje sõnu – valimistel haledalt kaotanud poliitik. Linnapea võiks juba ükskord tõdeda, et nii suurt häältesaagi tõusu võrreldes 2013. aasta valimistega ei teinud ükski volikogusse pääsenud saadik – tervelt 4x suurem. Vaat nii, härra linnapea, ega vist ei ole võimalik järele teha.
Üks opositsiooni ägedam kuju sai 210 häält ja teise skoori ei õnnestunud leida.
Omavalitsuses 13000+ elanikku! Ei saa asjale pihta, kus ja milles see suur poolehoid kajastub?
Kui suur on suur ühes katlas näitab lihtne matemaatika. Kui tänases päevas tegutseva Haapsalu volikogu näitel võtta kõige rohkem rahvalt hääli saanud rahvasaadiku ja kõige vähem saanud saadiku hääled ning need omavahel jagada, siis vahe on lausa 5 kordne Faktid konkreetsed ja pole midagi jahuda 13 000 elanikuga.
Selle matemaatika järgi peaks volikogu vait olema ja otsuseid teeb ainult kõige rohkem hääli saanud isik. Kahjuks täna kipub nii olema. Volikogu nullitakse ära ja linna puudutavaid otsuseid teeb ainult üks isik nt. vehklemishall, tennisehall jne. Jääb ainult hirmuga oodata, millega järgmisena välja tullakse ehk Uus-Vasjuki taoline “malepealinn”. Aga tänavad on nagu on ( Viieristil kaevatakse ja pannakse uut asfaldi pideva järjekindlusega ei tea juba mitu korda – pappi selleks nagu putru, kõnniteedel murrad jalad ). Ükskõik millise ettepaneku teed, saad vastuseks – see ei ole linnavalitsuse prioriteet või selleks ei ole raha. Palun linnarahvale selge sõnaga ( ja sellest… Loe rohkem »
Ja kaua need aastat aastasse ühed ja samad jõulehted linna kaunistavad. Ei imesta kui see linnapilt on samasugune olnud viimased 20 aastat.
No raha ei ole ju! Korduvalt kuulutatud seda tõde.
See suur poolehoid kajastub selles, et mitte keegi teine praegustest volinikest nii palju hääli ei saanud. Raske aru saada või?
Päris hale on tõesti sellist sõnastust kasutada, halb lugeda enese upitamist teise kaotusele toetudes. Aga mis see vanasõna eestlaste kohta oligi…
OTT käib kord nädalas 1 h müümas,põhimüüjad on aga iga päev,nii,et ei tasu üle tähtsustada,samad müüjad käivad ka päevasel ajal müümas.Vana turg ei olnud varisemisohtlik,natuke oleks vaja olnud kõpitseda.Milleks lõhuti ära metalljalgadega müügiletid ja pingid,need ju ometi amortiseerunud polnud ning asemale valmistati puust jalgadega ebamugavad letid.Raha kasutati lihtsalt läbimõtlematult ja ebaotstarbekalt.Turu sildid ei ole ka väljapaistvad.Lubati ju,et turu teemal tuleb linnarahvaga avalik arutelu,mis on linnaisadel täielikult meelest läinud,turule oleks vaja korralikku sisehoonet,läbimõeldult ning kui on rendipinnad,ei tule ka müüatest puudust ning et säiliksid ka välimüügi platsid
Raha kulutus oli vägagi läbi mõeldud. Viktoriini küsimus. Kes teenis lammutuse peale kasumi?
On vaja taluturgu. Linnaturgu ei ole vaja. Loodetavasti paneb OTT selle asja varsti paika, seal eesotsas tublid noored tegijad.Konkurents on edasiviiv jõud. Poola kaltsusi võib tõesti müüa laatadel Rannarootsi platsil.
Just!
Ehk siis kokkuvõtteks: papp on hetkel välja võetud ja on teisi mehi ka kes raha tahavad. Hetkel siis suunatud vahendid sinna.
Miks mitte see plats müüki panna? Valgustus juba olemas.
Ikkagi ei saanud ma linnapeast aru, miks kõik vana pidi lammutama enne, kui uute ehitamiseks konkreetne plaan olemas on. Alles praegu projekteeritakse ja võib-olla kevadel ehitatakse… Miks ei oleks võinud vanade lammutamisega siis veel veidi oodata, et nendes talv üle elada? Olid need tõesti nii eluohtlikud? Müüjad ju aina kinnitavad, et endised varjualused olid paremad kui praegused lauakesed. Samuti – kas võimalik kevadine (või võib-olla kaugemale suvesse-sügisesse veniv?) kauplemiskohtade püstitamine uue hooaja kauplemist segama ei hakka? Tahaksin poe asemel teatud toidukraami just turult osta, aga üsna suur mure on, et viimasedki müüjad peletatakse turult minema tegevusega, mille tagant sihipärast edasiliikumist… Loe rohkem »
Tantsu, millest linnapea räägib, on käima lükanud tema ise ja plaadikeerutust talle vast jätkub.Need nn putkad oleksid võinud julgelt veel edukalt mõnda aega edasi teenida. Linnapea jutt on väär, et putkad olid ebapraktilised ja enamuses neist kauplemist ei toimunud. Kuna olen olnud ajast-aega pidev turul käija, siis võin öelda, et üks putka oli suurema osa ajast küll kinni, aga teised toimisid. Olen ka kuulnud, et seda ühte putkat kasutati rohkem laohoonena. Ei olnud ka need katusealused midagi nii varisemisohtlikud, vaja olnuks ainult välja vahetada mõned tugipostid, mis toetasid katusekonstruktsioone ning olid ankurdatud vundamendiga. Nii lihtne see olnukski seniks, kuni projekt… Loe rohkem »