Pärast teema päevakorrale tõusmist Lääne Elu veergudel on Haapsalu turul tehtud hädapäraseid töid, kuid selle omanikul, Haapsalu linnavalitsusel puudub idee, milline peaks kauplemispaik olema.
Neljapäeval vahetult enne õhtust otse tootjalt tarbijale (OTT) kauplemise õhtu algust lõpetasid ehitusmehed turul müügilettide varikatuste alla valgustuse paigaldamise. Oktoobri lõpus Haapsalu peatänava äärselt tühjalt mudaselt krundilt turule kolinud OTTi esimeste kauplemisõhtute järel kurtsid nii ostjad kui ka müüjad, et sügiseses õhtuhämaruses on liiga pime kaubelda. Neljapäeval rääkisid müüjad Lääne Elule, et esimeste kordade kogemusest õppides on neil taskulambid kotti pistetud.
Loiguga sai korda
Valgustuse parandamise kõrval ühendati hiljuti ka sajuvete torud kanalisatsiooniga ning asfalteeritud turuplatsile vihmaga tekkiv suur lomp ei tohiks enam meelehärmi tekitada.
Igapäevased turumüüjad pole aga endiselt rahul tänavu turule paigaldatud lettidega, mida nad omakeskis kitsedeks kutsuvad. Lettide katus on liiga lühike, see ei kaitse müüjat ega ostjat vihma eest. Samuti on letid liiga kõrged, mistõttu on lühemat kasvu prouadel nende taga ebamugav kaubelda. „Öeldi, et nende puhul on eeskuju võetud Tartust, aga ka seal on müüjad juba enne kurtnud, et letid on ebaõnnestunud,” rääkis üks kaupleja.
Turumüüjate ettepanekul tehti osa lettide alla kauba hoidmiseks lisariiul, kuid sellegi kohta ütlevad müüjad, et riiul sai valele poole – mitte kaupmehe, vaid ostja poolsesse külge.
„Oleks võinud need vanad letid ikka alles hoida ja kui vaja, siis parandada,” olid müüjad turul tehtud muudatuste suhtes rahulolematud. Samuti leiavad nad, et turu senise perenaise Katrin Rannamäe turult eemaldamisega tehti viimasele liiga.
„Me tahaksime, et Katrin Rannamäe tuleks turule tagasi,” ütlesid turumüüjad reedel nagu ühest suust.
„Turul töötamine pole mitte ainult raha korjamine, vaid inimestega suhtlemine, ja ta oskas inimestega suhelda,” kiitsid turunaised.
Rannamäe ei tööta enam turul perenaisena. Ta töötab küll endiselt Haapsalu Linnahoolduses, kuid tema tööülesanded on muutunud, nüüd tegeleb ta kalmistutega. Rannamäe jäi turutööst ilma pärast Lääne Elu artiklit, kus ta otsekoheselt kirjeldas mädanevat turuhoonet ja hiiglaslikku loiku keset sel suvel asfalteeritud turuplatsi.
Linnal puudub visioon
Nii Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman kui ka linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Aivar Sein tunnistasid, et turu arendamisega nad praegu ei tegele. Peamine põhjus on selles, et pole selget visiooni, milline peaks turg olema.
Kevadel korraldas Haapsalu linnavalitsus ajale jalgu jäänud turule uue lahenduse leidmiseks ideekonkursi, kuhu laekus üks töö. Lääne Elu veergudelgi ilmunud eskiisi järgi oleks turg pidanud kolima Jaama tänava äärde praeguse turu parkla kohale.
„Ideekonkurss andis aluse teha need sammud, mida tegime,” rääkis Sein.
Turul lammutati vanad müügiputkad ja -letid ning kogu plats asfalteeriti, et seda oleks võimalik ka muude ürituste korraldamiseks kasutada. Avar plats leidis kasutust suuremate kauplejate poolt, kes tulid turule oma telkidega. Sügise saabudes on aga telgid kadunud ja igapäevastele kauplejatele jäi haigutav avarus koos nigelate lettidega.
Seina sõnul puudus kogu toona pakutud lahenduse elluviimiseks linnaeelarves raha. „Eks see praegune ole hädapärane lahendus, et turul mingitki kauplemist saaks teha. See, kuidas edasi minna, on otsustamise koht,” rääkis ta.
Sein lisas, et ühe võimalusena on arutatud turu uue ideekonkursi korraldamist. Vikmani sõnul on turu puhul põhiprobleem küsimuses, kellele on turgu õigupoolest vaja. Tema sõnul tegeldi kümmekond aastat tagasi põhjalikult tootjatega ja püüti välja selgitada, kas nad oleksid turul kauplemisest huvitatud. „Neil ei olnud huvi,” ütles Vikman.
Vikman ütles, et ka OTTi püüti kohe alguses turule meelitada, kuid toona polnud nad huvitatud. Nüüd on aga OTT neljapäevaõhtuti turule päris suure ostjaskonna meelitanud ning kauplejad ja ka ostjad on uue asukohaga rahul.
Vikman tõdes, et võib-olla peaks turu sisulise arendamise eest vastutav linn taas mahetootjatega kohtuma – võib-olla on neil tekkinud huvi turul oma kaupa pakkuda. Turu tuleviku üle avaliku arutelu korraldamises oli Vikman skeptiline, sest senised katsed kutsuda inimesi linna asjade kohta sõna sekka ütlema pole ülemäära suurt rahvahulka kokku toonud.
Tänavu aprillis pakkus Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid, et turg võiks kolida raudteejaama ette, talle vastas linnapea Urmas Sukles ideega, et võiks kolida hoopis vanalinna kunagise raekoja ette. Kummastki ideest pole rohkem kuulda olnud.
väga hästi öeldud.Täpselt nii meil asjad käivadki.
Olukord on lihtsalt niivõrd haletsusväärne, et ei tea kas nutta või naerda. Üha kõrgemaks keeratavate palkadega linnavalitsus ei suuda oma elementaarseid tööülesandeid täita- see on asja õige nimi. Turu ümber trallitatud on aastaid, raha “suunatud” selle jaoks ka niiet vähe pole. Tulemus 0. Uurige kuidas on võimalik maksumaksja rahadega skeemitada ja meie kõigi ressursse omadele jopedele kantida- palju asju saab selgemaks. Kasvõi see, miks linnavalitsusel pole aega tegeleda linnaelanike eluolu parandamisega- käed -jalad on ju oma isiklike hobide, tutvuste ja ressursijagamisega hõivatud.
Uuriks hea meelega. Kui Sul rohkem infot ja soovitusi jagada on, siis kirjuta: muredhaapsalus@gmail.com
Linnaisadel ei ole turu suhtes visiooni, sest nad ostavad oma igapäevase toidu ketikauplustest ega tooda ise midagi, mida turul müüa. Ja need, kes toodavad (nt. Haapsalus stabiilset müügikohta otsivad mahetalunikud), ei kuulu valitsejate tutvus-, suhtlus- ega sõprusringi. Ent olukord pole lootusetu. Alustaks kasvõi eheda turumajanduse propageerimisest. Riputaks turu väravasse sildi, kes ja millega on turule kauplema oodatud (st. mida linnarahvas/valitsus eelistab). Ja nui neljaks – tuleb võimaldada müüa samu asju,mida lubatakse müüa nt. suveürituste ajal kodukohvikutes. Aeg on lõpetada silmakirjalik mure ‘mürgiste’ hapukapsaste või vahvlite pärast, mis on valmistatud 5-e roostevaba kraanikausita kodudes. Muretseda tuleb hoopis keemiaga palsameeritud poetoodete järelmõju… Loe rohkem »
Vähemalt on visioon,mille eest palka saada ja miks palka aina tõsta! Mina kahjuks aru ei saa, kuidas sai rahvas sellise valitsuse tagasi valida. Vägisi tekib tunne,et Parbus on oma häälemasinaga jälle tööd teinud.
Planeeringut ei soovitagi,paigaldatakse ajutisi müügilette,et võimalik oleks neid teisaldada. Bussipeatuse taha praegusesse parklasse ei ole võimalik turgu viia,sest kauplemist toidukaupadega segavad tänavalt tulevad heitegaasid ja tolm. Mereääres on väga tuuline ning rahvale kauge käia,tagalinnas on niigi üritusi suvel,parklad üle koormatud. Seega kõige parem asukoht on turule praegune. Igas linnas on turg,meil käib suvel palju turiste,puhkajaid,tihti külastavad turgu,kas see ei võiks olla ilus hubane koht,kus oleks merelinnale kohane kalamüügi kauplus,müügil lihatooted,mingi söögikoht jne. Kui ehitatakse korralik soe sisehoone,siis jätkub sinna ka rentnikke,muidugi säiliks ka välimüük. Linnarahvaga arutelu turu arenduse kohta võiks toimuda turul,mitte kusagil mujal,eelnevalt reklaamides ja üritus ei kukuks läbi.… Loe rohkem »
Sul on mõistlikud ideed. Äkki jätaksid oma kontaktid aadressile: muredhaapsalus@gmail.com Saaksime teemast pikemalt vestelda.
Urmasel pole kunagi plaani olnud, on ainult valimiste programm millega hääli püüda ja siis edasi “istuda” koos oma jüngritega. Kõik on alati ümberringi süüdi, et midagi teha ei saa. Oli reform võimul….ei toiminud. Nüüd kesk võimul…ei toimi. Aga minule kesk meeldib, teeb tasuta bussisõidu, saab Lätti odava viina järgi tasuta sõita!
Kui muid mõtteid ei ole, siis suviste ürituste ajal tasuliseks parkmisalaks- aed ümber, lihtne tagada, et keegi tasumata ei siseneks ega lahkuks.
milleks üldse on vaja planeerimisosakonda,kui keegi ei tea ,mida ja kuidas teha.Me ei tee,sest me ei tea .Super.Aga kõrget palka tahame ! Müüge se turu krunt hoopis maha ja jagage raha linnavalitsuse kõrgete ametnike preemiateks.Muud ei oska tõesti soovitada. Kogenud linnapea koos nelja aselinnapeaga ei sa nüüd tillukest turgu tööle…
Krt, paha soovitus. Tunne, et sinna poole tüüritakse seda asja. Pole turgu, pole probleemi.
Linnavalitsusel puudub visioon turu arendamiseks, aga 50 000 eurot sai nagu selleks ju eelmise linnavalitsuse poolt eraldatud ( vahet pole, inimesed samad). Venemaal öeldakse, et eelarvet ei täideta , vaid võetakse omaks. Kuidas 50 ooo euro seis on ? Kas eelarve täideti või võeti omaks ?
Kindlasti jäägu Jaama tänavale turg.Väike turg võib ju vanalinnas lisaks olla.Kinnist turuhoonet on samuti vaja.Ikka kodumaist liha samuti!