Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Foto: Scanpix/Reuters

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poolte, vahendab ERR-i uudisteportaal.

Peresid on pannud Eesti väikelinnadest lahkuma igatsus oma kogukonna järele, samuti ei taha nad olla väikelinnas ainsad pearäti kandjad. Nad ei saa osta ka oma traditsioonidele vastavat toidu ega käia mošees, nagu nõuavad usukombed.
Pagulaslaagrites olid nad oma rahvaga koos, Eestis aga tunnevad end juurtetult, rääkis Põlvas kahe pere tugiisikuks olnud 30-aastane Agnes Nurme.

Eesti valitsuse liikmed senist süsteemi, mille kohaselt pagulased üle Eesti väikelinnadesse laiali hajutati, kommenteerida ei soovinud. Seda, et väikelinnadesse hajutamisega viga on tehtud, mööndakse üksnes ministritest allpool.

“Kui ma esinesin kaks aastat tagasi riigkogu ees ja oli see riiklikult tähtsa küsimuse arutelu, siis ei olnud veel ühtegi peret Eestisse saabunud. See asi, mida meie juba siis rõhutasime, oligi see, et inimesi tuleks paigutada sinna, kus on neil võimalusi, kus on olemas vajalikud teenused. Inimesi pigem paigutada suurematesse linnadesse kokku, mitte neid hajutada, lihtsalt sunniviisiliselt harjutamise eesmärgil üle Eesti laiali,” kommenteeris Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson.

“Tõenäoliselt oleks ikkagi mõistlik tulevikus koostööd teha kolme-nelja suurema omavalitsusega eelkõige ja jätta siis võimalus, kui on väga motiveeritud kogukond ja valmis tõepoolest põgenikke vastu võtma ja neid integreerima ja tööd pakkuma, siis ka väiksematele kohtadele. Eelistama peaks ka meie mõistes suuremaid asukohti,” tunnistab sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.

Loe täispikke artiklit ERR-i uudisteportaalist.