Viinamarjad on peaaegu küpsed. Koristusaeg algab novembris. Fotod: Arvo Tarmula
Lääne-Nigula vallas Saunjas Haava talu aias asub Eesti suurim viljapuude kollektsioon: seal kasvab kokku ligi 900 sorti viljapuid, sh 250 sorti viinamarju, mille saagist saab edukalt veini kääritada.
Ploomid nagu õunad
Kõikidel sortidel aedniku ja logistikaettevõtja Raimu Aasa valdustes ei ole veel nimegi, on ainult numbrid, sest need on katseeksemplarid. Kui öelda, et ühes aias kasvab 900 sorti viljapuid ja ilutaimi, siis nii suur arv on küll muljetavaldav, aga selle tegelikku tähendust on raske hoomata. Arvude taga peitub tõeline imede aed. Aasa aias kannavad muu hulgas vilja aprikoosid ja virsikud. Ploomid on nii suured, et ei mahu suhu, neid tuleb hammustada nagu õuna. Selliseid ploomisorte on Haava talus viis-kuus, mitte üks. Aasa aiast võib leida punaste marjadega toominga ning jaapani paju, mis on nagu pilv: sügiseti hallikasvalge, aga kevaditi roosa, kevadest saadik punaste lehtedega vahtra, nii kõrge metsõunapuu, et latva pole õieti näha, ja palju muud.
Aasa aeda käivad uudistamas tudengid ja Polli katsebaasi teadurid. Viimati näitas Aas teaduritele, kuidas teha vahet noorel kreeka pähklipuul ja hallil pähklipuul. Lehtede lõhna järgi. Võib muidugi ka oodata, kuni pähklid otsa tulevad, aga see võtab viis-kuus aastat. Aas ütles ise oma aia kohta, et see on hobi.
Tehnikaülikooli transpordi alal lõpetanud Aas pole taimekasvatust üheski koolis õppinud. Selles, et ta viljapuusorte hakkas kollektsioneerima, võib süüdistada Jaan Spuhli (1859–1916), kes samuti iseõppijana andis välja Eesti esimese pomoloogia ehk puuviljasorte uuriva teadusraamatu. Spuhli katseaiad olid Läänemaal Ridalas ja Vormsis. Spuhli aias oli 76 sorti ploome, mida ta ka talumeestele müünud. Praegu on vähemalt 76 sorti ploome Eestis kahes kohas: Polli katsebaasis ja Raimu Aasa aias.
Ploomipuudega ta 1980ndatel Saunjas alustaski. Ploomid maitsevad peremehele, aga Aasa lapsepõlvekodus Käsmu kandis ploome ei kasvanud. Tasapisi tulid ka teised viljapuud. Aasa sõnul viivad elu edasi need, kes on kiiksuga, väheke lollakad. „Maailmas on väga palju sorte. Keegi peab olema see loll, kes ära proovib, kas nad Eestis ka kasvavad,” ütles Aas.
Seda ongi Aas teinud: sorte kokku tassinud, nagu ta ise ütleb, ja katsetanud, ja ikka vaid hobi korras.
„Selliseid inimesi, kes teeks seda palgatööna, ju ei leidu,” ütles Aas.
Oksi, vitsu, nagu peremees ütleb, on ta oma aeda tassinud igalt poolt maailmas, Venemaalt, Lätist, Ameerikast, Kanadast, Valgevenest. Küsimusele, kui palju riike on ta vitste otsingul läbi käinud, vastas Aas, et neid ikka on. Aas nimelt ei täienda oma aeda mitte istikute, vaid vitstega, mida ta poogib. Vene ajal ei uurinud piiri peal vitsu keegi, istikutega olnuks teine lugu. 80 protsenti Aasa viljapuid on ise poogitud. Alõtšat ja küdooniat ei pea pookima, sest need võtavad ise juured alla. Teine põhjus, miks Aas viljapuuaia rajas, oli seotud istikute, puukoolidega. „Lähed istikut ostma, küsid, mis sinna otsa tuleb, hakkavad internetist otsima. Keegi täpselt ei tea. Mõtlesin, et teen aia, kus on igat sorti viljapuid ja on ka näha, mis sinna otsa tulevad,” ütles Aas.
Raimu Aasa aias võib igaüks vilju maitsta, nagu ka seda, mida peremees viljadest-marjadest valmistab. „Meil on siin kindel kord. Vastuvõtt on kõigile üks, hoolimata seisusest,” ütles Aas otsustavalt, juhatades ajakirjanikud külaskäigu hakatuseks aia asemel hoopis kabinetti.
Kabinetilaua peal oli suur kann kuldset pirnimahla ja oma viinamarjadest aetud vein. „Šampus,” ütles Aas rahulolevalt, valades välja ja täpsustades: „Sisuliselt dessertvein. Ja nüüd lugege, mis seal pudeli peal kirjas on.” Pudeli peal oli kirjas, et vein on Haava veinikojast, aga ka see, mis asjaoludel ja kus üht või teist veini tarvitada. Üks lause kõlas nii: „Suurepärane vahend aastate unustuseks”.
„Vaat see käib minu kohta!” ütles Aas rõõmsalt. Aas on 83aastane, sündinud 1934. Maitseme Saunja valget. Küsimuse peale, kui palju veini peremees oma veinikojas ajab, vastas ta, et mitte palju, paar-kolmsada pudelit aastas, aga osta seda ei saa. „Kasvatada on hulk maad lihtsam kui müüa. Ma olen liiga vana, et hakata hobi ettevõtluseks pöörama. Saaki kipub alati üle jääma, aga seda, et veini üle jääks, pole minu ajal veel juhtunud,” ütles Aas.
Õunad nagu naised
Raimu Aas pruulib ka õuna-, kirsi- ja ploomiveini, tänavu esimest aastat pirniveini. Pirnimahl on magus, vein kipub läägeks jääma, aga üks korralik vein, ütles Aas, peab kraapima nagu hea abikaasa, et on kraapimise päevad ja seejärel seda paremad õnnepäevad. Pirniveini hakkab kraapima, kui tempida seda küdooniaga. Krehvti annab ka paburitski, nagu Aas ütles, ehk kukerpuu. Kui Aas oli noor ja ilus, toona oli viljapuid aias vähem, siis ajas ta pihlakaveini.
Aedu ei ole Aasal tegelikult mitte üks, vaid terve hulk. On vana aed, eesaed ja tagaaed, lõunaaed, metsaaed ja põlluaed, kokku kolm-neli hektarit. Aas on lubanud, et rohkem aedu juurde ei tee, aga tänavu ikkagi ühe jupi kogemata tegi. Ploome kasvab aedades 220 sorti, pirne 130, maguskirsse 55, virsikuid on ta välja praakinud 60 sorti, aga kaks-kolm sorti kannab vilja nagu ka kuus-seitse sorti aprikoosegi.
„Eksootilised viljapuud on iga algaja aedniku lastehaigus. Nagu sarlakid,” ütles Aas aprikooside ja virsikute kohta.
Virsikud ja aprikoosid ei kasva Eestis mitte sellepärast, et nad külma kardaksid, vaid sellepärast, et nad ei talu temperatuuri kõikumist. Tuleb sula, hakkavad mahlad jooksma, tuleb pakane, külmuvad lõhki.
Viinamarju on Aasal 250 sorti, kõik kasvavad lageda taeva all, ja ilupuid 150 sorti. Tänavuse suve kohta ütles Aas, et paremat ei saa ollagi. „Kõige sandima ilmaga suvi, mis mul on olnud, aga see näitab ära kõige lollikindlamad sordid. Mis tänavu kannab, on lollikindel,” ütles Aas. 30–40 viinamarjasorti kannab vilja ja saab küpseks ka tänavu, ja selles võisime ise veenduda. Mõned olid magusamad, mõned hapumad, aga aega veel on. Viinamarjade korjamise aeg on oktoober-november.
Raimu Aasa aias sirgub palju viljapuusorte, mis Pollis ei kasva. Saunjas nimelt ei ole öökülmasid. „15 aasta jooksul on siin kaks korda olnud öökülma, üks kord kevadel ja teine kord sügisel,” ütles Aas. 30 kraadi külma on olnud kaks ööd 40 aasta jooksul. Sellepärast saabki Raimu viinamarju kasvatada väljas, mitte kasvuhoones.
Väljas kasvatamine on võimalik mere ääres, Saaremaal ja Läänemaal. „Ka see on üks põhjus, miks ma oma aiaga pihta hakkasin, ja ega mina üksi, Jaan Spuhl hakkas ka sellepärast. Siin lihtsalt sai seda lõbu omale lubada,” ütles Aas.
Läänemaa kliima on keskmiselt seitse kraadi soojem kui näiteks Pollis. Sellega (ja lähenevate valimistega) seonduvalt on Raimul üks mõte, kuidas teha Haapsalu suuremaks. Nimelt võiks Haapsalus olla üks kolledž, kus õpetataks aiandust, taimekasvatust, tulevasi aednikke, et Haapsalu ei oleks mitte linn, kus ainult pulli tehakse, vaid ka linn, kus saab õppida. „Võiks olla selline valimisloosung,” ütles Aas.
Aednikuks õppimisel olevat kõige tähtsam istutada tudengitesse üks kiiks. Just istutada, et kasvama läheks. Kiiksuga inimesed viivad elu edasi. „Minu kohta on öeldud, et see pole mul enam kiiks, see on puue,” märkis Aas.
Kui püüdsime Aasaga arutada, mis on kõige parem õunasort, ütles Aas, et see oleneb ikka küsijast, mitte vastajast. Õuntega on nagu naistega: igaühele oma. Raimu Aasa abikaasa näiteks söönud ainult punaseid õunu. Mees ise sööb jälle rohkem ploome. Viinamarjad, ütles Aas, elavad tükk maad kauem kui inimesed, oma paarsada aastat, ja mida vanem taim, seda rohkem ta kannab.
Uusi sorte Aas ei areta. Sordiaretus on tõsine töö, selle kõrvalt ametis käia ei saa. Aga Aasale, nagu ta ikka ja jälle kordab, on tema aed ja park pelgalt hobi.
Fakte Raimu Aasast
* Tehnikaülikooli lõpetanud Raimu Aas pole taimekasvatust üheski koolis õppinud.
* Raimu Aasa aias on hiigla kõrge metsõunapuu, mille lasi peremees selliseks kasvada. Üks agronoom uurinud alailma, miks Raimu viljapuid tagasi lõikab. Raimu jätnud siis metsõunapuu lõikamata, et agronoomile näidata, mis juhtub, kui ei lõika.
* Saunjasse tuli Aas Käsmust siis, kui seal hakkas suvitamas käima loomeinimesi, keda lõpuks sai liiga palju. Poisikesest peale püksata ujuma harjunud Raimule see ei meeldinud. 1970ndatel kolis ta Saunjasse, kus saab rahus olla.
* Lindudest ohtlikumadki on saagile kährikud, kes söövad marju ja vilju kõikjalt, kuhu vähegi ulatuvad. Kährikute vastu võttis Aas kaks koera, sest need peletavad metsloomi, aga viinamarju ei söö.
* Korraliku õunakeldri omanikuna teab Aas, et hiirte ja rottide vastu on vaja majapidamisse seitse kassi. Alla seitsme on liiga vähe, üle seitsme läheb paljuks.
* 83aastasena juhib Aas enda asutatud logistikafirmat Kaubaekspress, kõik töötajad on tema lapsed ja lapselapsed, kokku 25–30 inimest. Aas kuulub ka laopindu ja remonditöökoda omava firma Maren Investi nõukokku. Viimane üürib seda BMW autode müüjale United Motors.
* Aas käib kaks korda nädalas Kadriorus tennist mängimas.
* Aas on teinud mäesuusatamist ja mänginud jäähokit ning kuulus omal ajal vabariigi koondisse tennises. Tema esimene treener oli legendaarne Evald Kree.
* Oma vanuse kohta ütles Aas, et keskmine poisikese iga.
