Valitsuse plaan viia pealinnast maakonnalinnadesse kahe aastaga 1000 töökohta on vähemalt Läänemaa osas läbi kukkunud. Neli ministeeriumi kavatseb kahe aastaga kolida Haapsallu seitse töökohta. Haapsalus on neist juba kolm, sest üks maksuametnik ja kaks infotehnoloogi teevad kaugtööd Läänemaalt.
Lugesite õigesti: seitse töökohta. Seda on vähem kui Lääne maavalitsuse kaotamisega koondatavaid ametikohti. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et eesmärk on igasse väiksemasse maakonnalinna saata vähemalt 30 töökohta. Kas õnnestub see Aabil valitsuses läbi suruda, pole veel teada, sest ministeeriumide juhtkonnad suhtuvad sunniviisilisse ametkondade ümberkolimisse tõrjuvalt. Tüüpnäide on sisekaitseakadeemia kolimise lugu, kus poliitilisest deklareerimisest hoolimata jäi õppeasutuse nihutamine piirilinna Narva lõpuks ära. Ikka põhjusel, et ametnikud ja koolitöötajad olid sellele vastu.
Riigiasutuste kolimise lubadus toob valitsuserakondadele, eriti peaministriparteile oktoobris kohalikel valimistel hääli. Miks ei peakski tooma, sest ideena on õige, et pealinna koondunud riigistruktuuri peaks paigutama laiali mööda maad.
Maakonnalinnad ei vaja mitte ainult töökohti ja elanikke, vaid ka mõjukaid struktuure. Riigi töökoht on küll kvaliteetne, kaugtöö propageerimine samuti kiiduväärt, kuid maakonnakeskused peaksid saama terviklikke riigiasutuste struktuuriüksusi. Kaugtöötaja tuleb ja läheb, temaga ei kaasne otsustuspädevust ega mõjuvõimu mis riigiasutuste juhtimisega. Jüri Ratase valitsuse kolimiskava saab edukaks lugeda ainult siis, kui riigiasutused kolitakse koos juhtkonnaga tervikuna maakonnalinnadesse. Muidu läheb nii nagu sisekaitseakadeemiaga, millest sai Narva ainult ühe kipaka kolledži.
Praegu on kolimiskava Läänemaa jaoks läbi kukkunud.
