Hannes Danilov (paremal) koos tol hetkel tulevase maavanema Jaanus Sahaga. Foto: Arvo Tarmula
Lääne maavalitsus sai esmaspäeval 100aastaseks ja neljapäeval tähistati seda esimese Lääne maavanema Aleksander Saare mälestustahvli avamisega maavalitsuse hoonel Lahe tänaval ja Ene Pajula koostatud raamatu „Saarest Suureni. 100 aastat Lääne maavalitsust” esitlusega.
Saja aasta sisse mahub palju. Eesti riik jõudis olla iseseisev, oma iseseisvuse kaotada ja selle taas tagasi võita. Ka maavalitsuste tegevuses oli ligi poole sajandi pikkune paus, mil maakondade asemel olid rajoonid ja neis juhtis elu rajooni täitevkomitee koos kommunistliku partei kohaliku komiteega.
Saja aasta jooksul on Läänemaal maavanema tiitlit kandnud kümme meest, neist kolm enne okupatsiooni ja seitse taasiseseisvunud Eestis. Neist üks, Neeme Suur on maavanema ametis olnud kahel korral. Kolme esimese käest pole enam võimalik küsida, milline oli nende aeg maavanemana, kuid viimase seitsme käest seda küsisime.
Nendest lugudest tuleb ilmekalt välja, kuidas maavalitsuse ülesanded ja maavanema roll on aastast aastasse vähenenud, kuni selleni, et selle aasta lõpus panevad maavalitsused ukse lõplikult kinni.
Hannes Danilov
Lääne maavanem 01.11.1994–03.01.1999
Hannes Danilov oli maavanema ametikohal 1990. aastate teisel poolel, mil maavanem oli tema sõnul regionaalse tasakaalu hoidja – eesmärk oli maakonda arendada nii palju, kui mõistus ja oskused lubasid. „Üldiselt oli nii, et maavanemail oli siis võimu ja natuke raha, nii et see oli suhteliselt meeldiv aeg,” ütles ta.
Kõige keerulisemaks küsimuseks, millega tol ajal tegelda tuli, nimetas Danilov raudteed. „Korjasin allkirju, võitlesin televiisoris ja vaidlesin, aga kõik ütlesid, et raudtee peab olema kasumlik asi ja kahjumlik raudtee ei tule kõne alla,” rääkis ta. Tallinna–Haapsalu raudteed säilitada ei õnnestunud, see suleti 1995. aastal.
Teised ettevõetud asjad Danilovi sõnul õnnestusid: Dirhami tee asfalteerimine, Vatla kooli võimla ja Oru kooli ehitus, väikelastekodu nurgakivi panek, aeti staadioni remondi ja Wiedemanni kooli remondi asju, avati veepuhastusjaam. „Mulle tundusid need asjad vajalikud ja me ikka surusime ka, et meilegi midagi tuleks,” rääkis Danilov. Tema sõnul tähendas maavanema töö tol ajal tihedat suhtlust valitsusega, tõestamaks, et kõiki neid asju on Läänemaale tõepoolest vaja. „See oli puhas suhtlemise mäng.”
Tagantjärele leiab Danilov, et tol ajal käis maakonnale vajalike objektide saamine tehtavate tööde nimekirja lihtsamalt ja parteipoliitika ei mänginud nii suurt rolli kui hilisemal ajal. „Pidi tõestama, et neid asju on vaja. Valitsuse poolt aga polnud sellist kramplikku kinnihoidmist: teie ei saa midagi,” meenutas endine maavanem. „Nüüd on puhas poliitiline otsus. Seda, et mingi maavanem saab ise oma asja kuhugi eelarvesse suruda, enam ei ole. Vähemalt tunda seda küll pole.”
Maavalitsuste kaotamise kohta ütles Danilov, et see on osa tsentraliseerumisest ja poliitiline otsus. „Maavalitsus pole kodanikule ammu enam midagi tähendanud ja kui pole võimu ega raha, pole mõtet maavalitsust pidada.”
Kunagine maavanem meenutas kunagist vestlust eri riikide omavalitsusi uurinud kanadalasega, kes ütles, et omavalitsuskorraldus vaadatakse üle 25 aasta tagant. „1990. aastail tegime detsentraliseeritud Eestit, nüüd tsentraliseerime ja viime kõik Tallinna. Eks me vaata, kuidas 25 aasta pärast kõik jälle laiali jagatakse.”
Lääne maavanemad 1917–2017
Aleksander Saar 1917–1927
Jakob Aljas 1927–1930
Artur Kasterpalu 1930–1941
Andres Lipstok 1989–12.08.1994
Hannes Danilov 1.11.1994–03.01.1999
Arder Väli 23.02.1999–20.07.1999
Jaanus Sahk 22.09.1999–22.09.2004
Sulev Vare 19.11.2004–14.09.2007
Neeme Suur 18.02.2008–4.04.2011
Innar Mäesalu 15.12.2011–14.10.2014
Neeme Suur 11.09.2015– …
