PRIA hakkab põldude niitmist satelliidilt jälgima

Hein ruloonides. Foto: Vikipeedia / Aleksander Kaasik – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=36972670

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) alustas põldude niitmise satelliitseire infosüsteemi SATIKAS töökeskkonnas testimist.

Uue arenduse eesmärgiks on informeerida põldude taotlejaid põldude seisundist, et järgida toetuse taotlemisega võetud niitmise kohustust. Niitmise tuvastamine viiakse läbi üle Eesti, mille juures analüüsitakse kõiki pindalatoetuste taotlustel märgitud põlde, mida saab niita, teatas PRIA.

Protsess kasutab e-PRIA kaudu sisestatud põllupiire. Niitmisele viitavad biomassi muutused ajas. Analüüsi täpsustamiseks kasutatakse sademete andmeid, mis saadakse ilmaradarilt Sürgaveres ja Harkus ning ilmajaamadelt. Niitmise analüüsi tehakse põllu piiri sisse jäävate pikslite kaupa ja seejärel ühtlustatakse tulemus tervele põllule.

Rohumaadel kasvab erinevaid taimi ja neil on erinev biomassi hulk, seepärast on ühtlustamine vajalik. SATIKAS ei ütle, milline põlluserv täpselt on niidetud ja kus on niitmata. Kui biomassi kogus terve põllu ulatuses teatud ajavahemiku jooksul oluliselt muutub, saab PRIA öelda, et konkreetne põld on sel ajavahemikul niidetud.

Ainult niitmise-analüüsi tulemuste järgi taotlejaid tänavu hooldamata põldude eest ei sanktsioneerita. Kuna käesoleval aastal süsteemi alles testitakse, siis võib tänavu süsteemis esineda ka vigu. Küll aga näevad andmeid põldude olukorra kohta ka inspektorid ja saavad sellest infot, kuhu sammud seada. Pikemas perspektiivis aitavad analüüsi tulemused lahendada vaidlusi taotleja ja PRIA vahel. SATIKA analüüsi teostamisse inimese käsi ei sekku, nii puudub seal täielikult subjektiivsuse moment. Kõigi analüüside tulemused säilitatakse.

Tulemusi väljastatakse üle Eesti keskmiselt üks kord nädalas. 2017. aastal protsessi alles testitakse ja uusi tulemusi ei pruugi veel igal nädalal laekuda. Momendil veel karjatamist niitmisest ei eristata. PRIA ei hoia SATIKAST saadud teavet ainult endale. Niitmise analüüsi tulemused jõuavad e-PRIAsse ja avalikule veebikaardile, millel on eraldi kiht “niitmise tuvastamine”.

Veebikaardi kihil näeb kasutaja kaardiaknas põldude staatust. Kogu kaardiaken näitab iga põllu tulemuseks varaseimat niitmist või siis muud tuvastatud olukorda. Analüüsi ei tehta mitte ainult ühe satelliidipildi alusel, vaid ühe analüüsi tegemiseks on vaja mitut pilti sama ala kohta. Andmeid peab olema kogutud teatud hulk, et üldse tulemust väljastada. Seepärast ei pruugi kõigi rohumaade kohta korraga andmeid korraga saada.

2017. aastal ei pruugi veel kõikide põldude kohta andmeid saada ja kõik andmed ei pruugi jõuda veebikaardile õigeaegselt. Hetkel ei saa PRIA veel adekvaatset infot väikeste põllulappide kohta, mis on alla 0,5 hektari. Praegune eesmärk ongi testida suures mahus andmete liikumist ning kas ja kui kiiresti jõuavad süsteemid tulemuste arvutamisest taotlejatele tulemuste näitamiseni. 2017. aasta toetusperioodi jooksul lisatakse niitmise tuvastamise süsteemi järjest uuemaid versioone ja seeläbi muutub tulemus järjest paremaks ja täpsemaks. Tulemuste õigsust kontrollitakse paralleelselt väga suure hulga testpõldude peal.

Niitmise tuvastamise arendusprojekt lõpeb ametlikult 2018. aastal. Järgmisena ootavad põllumajandusmaa harimise ja loomade karjatamise tuvastamine arendused. Karjatamisega on keerulisem, kuna parameetreid, mida peab arvestama, on rohkem kui niitmise tuvastamisel, millega veel tegeletakse. Perspektiivis on uuringud kultuuride tuvastamiseks. Kõike seda tehakse PRIA parema klienditeeninduse huvides.

SATIKAS on loodud Euroopa Komisjon ja Euroopa Kosmoseagentuuriga programmi Copernicus raames, mis võimlaldab hankida tasuta satelliidiandmeid. Programmi alla kuuluvad Sentinel seeria satelliidid.

Projekt algas 2016. aasta juunis ja kestab 20 kuud. PRIA projekti “Niitmise automaatne tuvastamine satelliitseirega” kogumaksumus on 440 000 eurot, millest 85 protsenti katab EL regionaalarengu fond 374 000 euroga ning ülejäänud 15 protsendi on riiklik kaasfinantseering.