Vaba tänava teater sai 15aastaseks

SEE teater. Foto arhiiv

SEE teater loeb oma sünnitähiseks 5. juunil 2002 esietendunud lühilavastust „O sole mio”, loodud A. H. Tammsaare novelli „Itaalia-reis” põhjal. Tegelikult oli Haapsalu uus kultuuriasutus juriidiliselt sündinud mõni aeg varem.

Oma 15. sünnipäeva tähistati hiljuti Vaba 10 hoones ja hoovis. Avati teatri asutaja ja ideede generaatori Marina Sillaste nimeline pink. Linnavalitsus väärtustas tähtpäeva aukirjaga.

Meenutustes oli tunda, et möödunud aastal meie keskelt lahkunud Marina Sillastega seostatakse SEE teatri tegemisi praegugi.

„Olin sanatooriumis Laine giidina tööl ja üle paarikümne korra viisin soomlaste rühmi vaatama Sillaste loodud pantomiimlavastust „Visandid elust”. Soomlastele meeldis hullupööra. Aga see oli enne SEE teatri aega,” meenutas Anne Pangsepp. „Ise lõin hiljem kaasa Allan Kressi lavastuses „Kutse mõrvale”. Seal sai lähedalt jälgida päris näitlejate Leida Rammo, Elle Kulli ja Ago-Endrik Kerge tööd rolliga. Huvitav. Hiljem rändasime tükiga mööda Eesti suuremaid linnu.”

Meeli Piirikivi mäletab eredalt teatri alguspäevi, kus ta pidi Jõulumaa etendustel jõulueite kehastama. „Kadunud Johannes Kasonen oli jõuluvana ja meie tegevus toimus siin maja kahel korrusel. Olid töö- ja mängutoad. Mina juhtisin lapsi ühest toast teise.”

Vanadest tükkidest meenutas Piirikivi eriti Elmar Trinki lavastatud „Minekut”. „Väga mõjuv lavastus oli.”

Peale selle lavastuse meenutas teater ka mitmel aastal eestlaste traagilist küüditamist raudteejaama reekviemiga.

Meenutati teisigi lavastusi: „Peeter Esimene Ungrus” (lavastaja Dajan Ahmet), „Põhhjas” (Indrek Pangsepp), „Hüpermarket” (Arved Alas).

Suure jälje on teatri tegemistesse jätnud külalislavastaja Erki Aule. Peeter Esimese rännakule Haapsalu vanalinnas, mis nõudis ka lavastajakätt, järgnesid „Seitse tuba”, „Limonaadi Ets” ja „Torm jõekaldal”.

Aule oli tähtpäeva tulnud rikastama Improteatri etendusega, milles publik elavalt kaasa lõi.

„SEE teatri puhul tuleb mul esmalt silme ette Mann (Marina Sillaste), kes istub arvuti taga ja kahvib suitsu, eemal taustal tassib aga Rommi (Roman Sultangirejev) mingit kasti, higipull otsa ees,” alustas Aule tagasivaadet. „Kadunud Dajan Ahmet soovitas mind Mannile. Nii ma Haapsallu sattusingi.”

Aule hindab kõrgelt väikelinna harrastusteatrit. „Oma maja ja siin tegutsevad inimesed on omamoodi fenomen. Muidugi on raskused ja mitte väikesed. Uue lavastuse loomiseks on eelkõige vaja raha ja inimesi. Kui mulle uus ettepanek tehakse, tuleb leida need võimalused ja ka aeg.”

SEE teatri praegune juht Sultangirejev loodab siiski lähitulevikus asja käima lükata. „Küll me midagi välja mõtleme,” ütles napisõnaline juht veidi murelikult. „Kindlasti korraldame aga nostalgiapäevi.”

Nostalgiapäevad on Haapsalu hilissuvises kultuuripildis kindla koha leidnud. Eks tule huvilisi tänavugi kokku üle Eesti. Suve ärasaatmise päevad on juba aastaid SEE teatri firmamärk.