Silt: SEE teater
Rommi ja Eve: SEE teater tahab peavoolust eristuda
SEE teatri eestvedajate Roman Sultangirejevi ja Eve Merima sõnul on SEE üks värviline kogukond, kus kõik heas mõttes hullud ideed on alati teretulnud.
„Meil on nii, et mingi kiiks peab asjal alati juures olema,” sõnab SEE teatri eestvedaja Roman Sultangirejev mõtlikul ilmel. Rahvas kutsub teda lihtsalt Rommiks ja tema keeruline pärisnimi leiab kasutust nii harva, et on tema jaoks muutunud lausa võõrastavaks.
Seda, et Rommi ja teatri kaaseestvedaja Eve Merima peavooluga kaasa
Annabel Alemaa juhtis laeva sadamasse
[caption id="attachment_304243" align="alignnone" width="2000"]
Teenija Dora (Eva Lotta Saar) veerib tänast ajalehte (millegipärast aastakümneid vana koltunud Edasit?!), teda kuulab hoolega Blacklock (Hedvig Kivi). Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teisipäeval See teatris esietendunud „Surmaga ära vahetatud” tuletas meelde Jüri Järveti 53 aasta taguse ütluse: „Vaene, aga aus.”
Nii hindas Eesti teatrikorüfee Iivi Lepiku osatäitmist eelmise sajandi ühe mõjukama prantsuse dramaturgi Jean Anonuilh’i tragöödia „Antigone” peategelasena tollases Noorsooteatris.
See teatri noortetrupp on lavale toonud Agatha Christie (1890-1976) jutustuse veidi muudetud kujul, aga selles ei puudunud miss Marple isiklikult, mis on juba omamoodi intrigeeriv. Christiet kui kriminaalkirjanduse klassikut on pidevalt ekraniseeritud ja üle maailma väga palju ka lavalaudadele sätitud. Paraku on teatrikatsetused pahatihti ebaõnnestunud.
Teenija Dora (Eva Lotta Saar) veerib tänast ajalehte (millegipärast aastakümneid vana koltunud Edasit?!), teda kuulab hoolega Blacklock (Hedvig Kivi). Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teisipäeval See teatris esietendunud „Surmaga ära vahetatud” tuletas meelde Jüri Järveti 53 aasta taguse ütluse: „Vaene, aga aus.”
Nii hindas Eesti teatrikorüfee Iivi Lepiku osatäitmist eelmise sajandi ühe mõjukama prantsuse dramaturgi Jean Anonuilh’i tragöödia „Antigone” peategelasena tollases Noorsooteatris.
See teatri noortetrupp on lavale toonud Agatha Christie (1890-1976) jutustuse veidi muudetud kujul, aga selles ei puudunud miss Marple isiklikult, mis on juba omamoodi intrigeeriv. Christiet kui kriminaalkirjanduse klassikut on pidevalt ekraniseeritud ja üle maailma väga palju ka lavalaudadele sätitud. Paraku on teatrikatsetused pahatihti ebaõnnestunud. 
