Tormiga lagenud puud põhjustavad Lääne-Eestis teiste maakondadega võrreldes rohkem kindlustuskahju. Foto arhiiv
Salva Kindlustuse poolaasta statistika näitab, et Läänemaal ja saartel registreeriti teiste maakondadega võrreldes rohkem tugevast tuulest või tormist põhjustatud kahjusid.
"Kui üldjuhul maakondade lõikes kahjujuhtumite osas suuri erinevusi ei ole, siis Salva Kindlustuse poolaasta statistika põhjal võib erinevusi täheldada Läänemaal ja saartel just tormikahjustuste ning Pärnumaal voolukõikumiste osas," ütles Salva varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt.
Tormituuled on lõhkunud nii hoonete katuseid, aedu, garaažiuksi kui ka lennutanud minema terveid kasvuhooneid. Kalleimaks osutuvad enamasti olukorrad, kus kannatada saab just hoone katus. Läänemaal hinnati ühe sellise juhtumi puhul ühekordseks kahjusummaks lausa üle 4000 euro.
Enamasti põhjustavad aga tormituultest rahaliselt suuremat kahju hoopis lõhkenud veetorud ja -avariid ning põlengud. Põlengute puhul pole erakordne, kui kahjusummad ulatuvad üle 100 000 euro.
Alver Kivirüüdi sõnul tulebki kindlustust sõlmides lähtuda alati oma vara iseloomust, isiklikust vajadusest ja ka üldistest riskidest. “Saartel ja rannikul elavate inimeste vara on selgelt rohkem ohustatud tormituultest ja näiteks kõikuvast elektrist ning seda peaks arvesse võtma ka oma kindlustuse valimisel,” selgitas Kivirüüt.
Maakondlikke väikeseid eripärasid mittearvestades on aga üldine tendents, et üha sagedamaks muutuvad just koduse varaga seotud väiksemad juhtumid nagu tahvelarvutite purunemine või telefoni vette kukkumine. “Koduse varaga seotud juhtumite sagenemise valguses on mõistlik oma kodukindlustusleping üle vaadata ning veenduda, et kindlustus kataks ka varaga juhtunu, olgu selleks siis sagedase voolukõikumise tagajärjel rikki läinud televiisor või toru lekkimisest rikutud laudpõrand,” märkis Salva varakindlustuse osakonna juhataja.
“Levinud on arvamus, et koguriskikindlustus katab koos hoonega automaatselt ka selles olevad esemed. Hoone kindlustamisel on automaatselt kaetud näiteks juurde kuuluv keldriboks, panipaik või ka piirdeaed, aga kodune vara tuleb poliisile siiski eraldi lisada,” lausus Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja. “Soovi korral saab muidugi nii kodu kui ka esemeid kaitsta erinevate üksikute riskide vastu nagu näiteks tulekahju, vesi või vargus.”
Oluline on silmas pidada, et kodu kindlustamisel oleks selle juurde kuuluvate asjade väärtus realistlikult hinnatud ning arvesse võetud kogu vara. Ainult siis saab õnnetuste korral tekkinud kahju terviklikult hüvitatud ning uued esemed asemele soetatud. Koduse varaga tekkivate kahjude korral saab veelgi parema kaitse laiendades kindlustust lepingus loetletud esemetele väljaspool kindlustuskohta. Samuti valides, et hüvitamisel võetakse alati aluseks samaväärse uue eseme hind.
Ainuüksi maikuus maksis Salva kodukindlustuse raames oma klientidele välja kokku üle 875 000 eurot hüvitisi, millest kolmandiku moodustasid koguriskikindlustuse väljamaksed. Ehk suure osa kahjunõuetest tekkis just majapidamises erineval moel katki läinud või lõhutud väikeelektroonikast või tehnikast.
Kuna iga kodu on ainulaadne, selle elanike soovid eripärased ning kindlustusvõimalusi mitmeid, siis on mõistlik enne lepingu sõlmimist kindlasti nõu pidada ka kindlustuse konsultandiga.
Liisi Treier
Salva Kindlustuse AS
