Läänemaa levinuimad perekonnanimed on Saar, Sepp ja Tamm

Statistikaameti nimede statistika rakendusest saab nüüd lisaks populaarsematele eesnimedele infot ka enimlevinud perekonnanimede kohta.

Rahvastikuregistri 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on Eestis kõige rohkem perekonnanime Tamm kandjaid, keda on rahvastikus ligi 5300. Järgnevad Saar (ligi 4500), Mägi (ligi 3700) ja Sepp (üle 3600). Levinumate perekonnanimede hulgas on erinevates kirjaviisides puid, loomi, maastikuvorme, metsaliike ja ameteid.

Perekonnanimed, mille kandjaid on rahvastikus 2000–3000, on leviku järjekorralt järgmised: Kask, Ivanova, Ivanov, Kukk, Ilves, Rebane ja Pärn. Murdekeel lisab perekonnanimedele varieeruvust Varieeruvus tuleneb tihti murretest. Näiteks nimetatakse Saaremaal ja Lõuna-Eestis pärna lõhmuseks, Lõuna-Eestis kaske kõivuks ja punast sõstart hõrakuks ning Saaremaal remmelgat lemberiks. See kajastub ka perekonnanimede maakondlikus levikus – Lõuna-Eesti ja saarte levinumad nimed erinevad mõneti Eesti keskmisest.

Inimeste koondumise tõttu pealinna ja selle ümbrusesse on paljud murrete järgi eristuvate perekonnanimedega inimesed liikunud Harjumaale. Näiteks elab Harjumaal veerand perekonnanime Kõiv ja Lõhmus kandjatest, viiendik perekonnanime Hõrak ja kolmandik Lember kandjatest, kuid Harjumaal kuuluvad need pigem harvaesinevate nimede hulka, samal ajal kui Lõuna-Eestis ja Saaremaal kuuluvad samad perekonnanimed tihti maakonna enimlevinud nimede hulka. Huvitav trend slaavipärastes perekonnanimedes

Slaavipäraste perekonnanimede kandjaid on kõige rohkem Ida-Virumaal, nende seas on enimlevinud Ivanova ja Ivanov. Lisaks on levinud Smirnova ja Smirnov, Petrova ja Petrov, Vassiljeva ja Vassiljev, Kuznetsova ja Kuznetsov. A-lõpp nimes näitab slaavi keeles naissugu, mistõttu oleks korrektne selliseid nimepaare koos vaadata: ühes peres on isad ja pojad ühesuguse perekonnanimega, aga emade ja tütarde perekonnanimele on enamike nimetüvede puhul a-täht juurde kirjutatud. Slaavipäraste perekonnanimede võrdlus näitab, et rahvastikus on kasvanud tüdrukute ja naiste hulk, kelle perekonnanime lõpus puudub naissoo tunnus. Selle põhjuseid statistikast välja lugeda ei saa, kuid seda oleks huvitav uurida. Osaliselt viitab see segaabieludele – eesti päritolu naine pigem ei lisa oma perekonnanimele naissoo tunnust, kuna eesti keeles sugusid eristavad sõnalõpud puuduvad. Samas võib põhjuseks olla ka kombemuutus — slaavipäraseid nimesid vahetatakse välja läänelike (perekonnal on sama nimi) vastu või soovitakse kaasa minna tänapäeva sooneutraalsust soosiva trendiga.

Ligi kuuendik elanikest kannab neljatähelist perekonnanime Huvitav on vaadata ka perekonnanimede pikkust. Inimesi, kelle perekonnanimi koosneb ainult kahest tähest, on rahvastikuregistris ligi 200. Kõige levinum on Li, Ao, Wu, Au ja Xu. Nimede järgi võib eeldada, et peamiselt on tegemist aasiapäraste nimedega, kuid Ao ja Au võivad kuuluda ka Eesti päritolu inimeste perekonnanimede hulka.

Kolmetähelise perekonnanime kandjaid on ligi 30 000 ehk 2% Eesti elanikest. Kokku esineb ligi 760 kolmest tähest koosnevat nimekuju. Kõige levinumad on Oja (ligi 1900 kandjat) ja Ots (üle 1200 kandja). Lisaks saab alla tuhande kandjaga nimedest välja tuua Aas, Unt, Aru, Õun ja Mäe. Neljatähelise perekonnanime kandjaid on rahvastikus 16%, seega iga kuues Eesti elanik kannab neljast tähest koosnevat perekonnanime.

Neljatäheliste perekonnanimede loetelu on ühtlasi ka Eesti kõige populaarsemate nimede loetelu. Kokku esineb üle 4700 neljast tähest koosnevat nimekuju, kuid kõige rohkem on kuuetähelisi perekonnanimesid – 18%-l elanikest. Pooltel Eesti elanikel on perekonnanimi kaks kuni kuus tähte pikk. 

Levinuimad perekonnanimed Läänemaal

Meestel

1. Saar 51

2. Sepp 44

3. Tamm 33

4. Koppel 29

5.-6. Liiv, Tomingas 25

7.-8. Mägi, Põder 24

9.-10. Kaasik, Kask 23

Naistel

1. Saar 51

2. Tamm 42

3. Sepp 39

4.-5. Liiv, Pärnpuu 34

6. Mägi 32

7. Koppel 28

8.-10. Aavik, Kask, Kivi 26