6

Uuring: haigushüvitiste muudatused muutsid töötajate haiguskäitumist

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Haapsalu perearstikeskus. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu esimeses perearstikeskuses haigla soklikorrusel töötab praegu kolm perearsti, haigla on valmis leidma ruumi ka suurema keskuse tarvis, kui ümberehituseks euroraha antakse. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu perearstikeskus. Foto: Arvo Tarmula

Värskelt Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööst selgub, et kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Ida-Tallinna keskhaigla töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo kaitses 19. mail Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis doktoritöö, milles uuris, kuidas haigushüvitiste muudatuse kord on muutnud töötajate haiguskäitumist, teatas Tartu Ülikool.

Uuringust ilmneb, et reformi tulemusel jäid inimesed haiguslehele senisest vähem ja korduvaid haiguslehti kasutati samuti harvem. Nii näiteks langes 2011. aastal 20–64-aastaste haiguse tõttu töölt puudujate arv võrreldes reformieelse 2008. aastaga 33 protsenti, haiguslehtede arv 40 protsenti ja haiguspäevade arv 29 protsenti.

Haiguse tõttu töölt puudumise seaduspärad jäid pärast reformi suures osas samaks. Töötava rahvastiku hulgas on haiguslehte kasutavate naiste osakaal suurem kui meeste osakaal ning ka naiste haiguspäevade ja haiguslehtede arv on suurem kui meestel. Samas viibivad mehed haiguslehel keskmiselt kauem ja kasutavad aastas ühe haiguse tõttu puuduja kohta enam haiguspäevi kui naised.

Võrreldes keskealistega, on haiguslehtede arv suurem just noorte ja vanemate töötajate seas. Joonistub selgelt välja, et mida kõrgem on vanus, seda suurem on ka haiguspäevade hulk.

Aaviksoo sõnul oli reformil nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. "Väga üldises plaanis võib positiivseks pidada haigushüvitiste hüvitamise muudatusega kaasnevat distsiplineerivat efekti, ehk tõenäoliselt vähenes kergekäeliselt võetud haiguslehtede hulk." "Probleemiks on aga see, et haiguslehtede kasutamist piirasid kõige enam madalama sotsiaalse positsiooni ja madalama sissetulekuga inimesed. Kui vajaduse korral jäetakse haigusleht kasutamata seetõttu, et sissetulek väheneb talumatult palju, siis ohustab see inimese tervist ja niisugust olukorda ei tohiks juhtuda," rääkis Aaviksoo.

Tulevikule mõeldes tasub Aaviksoo sõnul haiguslehtede kasutamise trende jälgida eri rahvastikurühmade põhiselt, et ei tekiks ootamatult olukorda, kus kellegi vaesumise või tervise halvenemise risk suureneks. "Teisalt tasub panustada tegevustesse, mis soodustavad terve olemist. Nii näiteks tasub teada, et hea vaimne ja füüsiline töökeskkond suurendavad töötaja rahulolu tööga ja väheneb haiguslehele jäämise risk," tõi Aaviksoo näite.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
´tuleb
´tuleb

õppida okupatsiooni tingimustes ellu jääma

Arvos
Arvos

Vähemasti ei jääda iga pisiasja pärast koju vedelema.

juss
juss

mis on pisiasi?

Juku
Juku

Peamevleppima

M
M

Meil suur kollektiiv, mitte keegi haiguslehte ei võta- kõik aktsepteerivad seda arusaadavatel põhjustel. Haigena roomame toole, tagajärgedeks ongi see, et haiged jäävad haigemaks, tervetel on stress kuna haigete kolleegide too tuleb ikka ära teha. Masendav olukord.

Andrus
Andrus

Ja nii see reformierakond eesti rahva terveks tegi!

Ära on tüüdanud juba see haigete ja tatistavate kolleegide nägemine ja nende poolt haiguspisikute levitamine, aga haiguslehte ei saa võtta sest elada on vaja, kommunaalmaksed tasuda, kallite rohtude eest maksta ja ka süüia tahaks sellel ajal kui põed haigust.

wpDiscuz