Foto: arhiiv
Maksuameti andmeil oli Läänemaa keskmine brutopalk 2015. aastal 876 ja 2016. aastal 914 eurot – see teeb palgatõusuks 4,3 %. Palgatõus oli suurem neil läänlastel, kes töötasid mujal registreeritud asutustes ja ettevõtetes ning neil, kelle palga maksab maksumaksja.
Statistikaamet üllatas märtsis infoga, et Läänemaa ettevõtetes oli 2016. aastal Eesti kiireim palgakasv: 2015. aastal saadi siin palka keskmiselt 898 eurot, 2016. aastal aga juba 1033 eurot. See tähendab umbes 15protsendilist kasvu.
Tegelikult pole pilt kaugeltki nii roosiline, sest statistikaameti uuringust jääb välja suurem osa alla 50 töötajaga ettevõtteid, mis on Läänemaal valdavad. Maksu- ja tolliameti (MTA) statistika näitab aga Läänemaa püsielanike tulu, mida saadakse nii Läänemaale registreeritud kui ka maakonnavälistelt ettevõtetelt ja asutustelt. Maakonnaväliste ettevõtete ja asutuste keskmine brutopalk on tõusnud nii era- kui ka avalikus sektoris 1000 euro piirimaile. Maakonna ettevõtetes ja asutustes on see aga jäänud sektorist ja omandivormist olenemata keskmiselt 750–850 euro vahemikku.
Suur osa palgatõusust on avalikust sektorist
Sektoreid võrreldes oli märgatav palgatõus vaid teenindussektoris – 7 protsenti ehk 892 euroni, kommenteeris Läänemaa arenduskeskuse (LAK) projektijuht Anneli Rasu. Teenindussektori palgatõusu kergitasid avaliku sektori palgad, mis tõusid aastaga keskmiselt 11,2%. Suurim oli palgatõus väljaspool maakonda asuvais avaliku halduse ja riigikaitse asutustes, 19,8% (ulatudes 1020 euroni), maakonnasiseste riigiasutuste palgatõus oli maksuameti andmeil 8,8% (ulatudes 761 euroni).
2015. ja 2016. aasta keskmist brutopalka võrreldes on näha, et primaar- ja sekundaarsektoris palgatase suurt ei muutunud – kasv oli vastavalt 0,1 ja 0,5%. Primaarsektor on põllumajandus, loomakasvatus, kalandus, maavarade kaevandamine. Sekundaarsektor on aga töötlev tööstus, ehitus, energiatööstus, veevarustus, kanalisatsioon ja prügindus.
Metallitööstuses on keskmine palk 1500 eurot
Märkimist väärib, et MTA andmeil tõusis maakonna tööjõumahukamate tööstusettevõtete brutopalk keskmiselt 7–9%, siia kuuluvad metalltoodete, mootorsõidukite, haagiste ja muude transpordivahendite ning masinate ja seadmete tootmine, mööbli- ja puidutööstus ning toiduainete tootmine. 1000 eurost kõrgemat brutopalka maksti maakonna ettevõtetest mullu elektroonikatööstuses, elektriseadmete, metalli- (koguni 1507 eurot), muude masinate ja seadmete tootmises. Üle 900eurose brutopalgaga on esindatud puidutööstus, plasttoodete valmistamine ja mittemetalsetest mineraalidest tootmine.
