1

Teadlane riigikogule: kuusikute raie tuleks hoopis peatada

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

riigikogu_ammas_helme

Riigikogu. Foto arhiiv

Metsateadlane Toomas Frey ütles riiklikult tähtsa küsimuse arutlusel riigikogule, et olukord raieküpsete kuusikutega on nii halb, et raie kuusikutes tuleks hoopis peatada ja metsaseadus tühistada.

Riigikogu arutas neljapäeval oma istungil Vabaerakonna fraktsiooni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena metsaga seotud teemasid. Ettekanded tegid ökoloog ja metsateadlane Toomas Frey, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi juhtivteadur, metsanõukogu liige Asko Lõhmus ning Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik.

Toomas Frey ütles, et Eesti metsanduses toimuv on keeruline ja murettekitav. Ta viitas põhiseaduse paragrahvile number viis, mis ütleb, et loodusvarad ja loodus on rahva ühisvara, mida tuleb kasutada säästlikult. See paragrahv on praegu Frey sõnul ohus.

Frey lisas, et kui küpseva metsa juurdekasv on sel aastal 1,8 miljonit hektarit, siis selle jagu tohiks ka raiuda. See on tähtis kahel põhjusel. Ökoloogilise väljakujunemise käigus on ainult küps mets bioloogilise mitmekesisuse ja ökoloogilise elupaikade rikkuse poolest täiuslik ning selliselt fikseeritud puidu maht tähendab ka süsihappegaasi kvoodi reguleerimist. Kuusikute kogupindala on Eestis hetkel 192 000 hektarit ja igal aastal lubatakse sellest raiuda 1,9 tuhat hektarit. Frey sõnul sellist kogust raieküpses kuusemetsas aga enam ei ole, sest see on juba ära raiutud. Frey arvab, et seetõttu tuleks raie kuusikutes peatada ja seda saaks teha metsaseaduse kuulutamisel õigustühiseks.

Asko Lõhmus ütles, et metsad on väga keerulised ja mastaapsed süsteemid. Teadlased on mures sellepärast, et riigid, ühiskonnad ja poliitikud kipuvad metsi majandama väga algeliste lihtsustuste kaudu. Eestil on tema sõnul säästliku metsamajandamise kontseptsiooni näol olemas nii selge metoodiline juhis kui ka kehtiv poliitiline kokkulepe metsamajanduse ja metsade targaks juhtimiseks, aga viimase kümne aasta jooksul on Eesti tegelik metsapoliitika liikunud sellest alusest ja kokkuleppest tasapisi üha eemale. Praegu arendab riik juba Lõhmuse sõnul jõuliselt puidutööstust teiste metsahüvede arvel ja see suundumus on pikaajaline turvarisk, mis vajab kiiret parandamist.

Lõhmus tõi välja ka Eesti metsadega seotud statistikat. Umbes 85 protsenti Eesti maismaast oleks kaetud metsaga siis, kui siin inimesi ei elaks. Praegu on umbes pool Eesti maismaast metsaga kaetud ning umbes pooled kõikidest Eestis leiduvatest loomaliikidest elavad metsas. Eesti elanikkonnast on aga metsaga aineliselt seotud umbes 10 protsenti. Nende hulka kuuluvad metsaomanikud ja metsatööstuses töötavad inimesed. Metsa- ja puidutööstuse protsent SKT-st moodustab viis protsenti.

Artur Talvik möönis, et RMK-lt tuleks ära võtta dividendide teenimise kohustus. See vähendaks riigimetsa majandaja soovi teha lageraiet. Vaja oleks muuta Talviku sõnul ka inimeste suhtumist metsa. Kuna Eestis on üle 100 000 metsaomaniku, siis on ka metsa omanike mentaliteet üsna erinev. Umbes pool Eesti metsast kuulub riigile, mida majandab RMK.

Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma tähelepanekud Rainer Vakra, Jaanus Karilaid, Andres Metsoja, Mart Helme, Kalle Palling, Peeter Ernits, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams ja Jürgen Ligi.

Istungi stenogrammi saab lugeda siit.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kägu
Kägu

Kulla rahvas,kui vaadata seda Harvestriide ja metseveoautode arvu ning praegust tegevust Eestis,on varsti tulemus lage maa. Ilma selle supertehaseta. Hämmatav- mingi paarikümne hai- raiga Dirhami akvaariumi vastu on suur kisa,aga pool Eestit pikaks ajaks loomade elupaikade jätmine on ok ? Olen kuulnud,et osa looduskaitjaid hoiavad teatud pleki eest moka maas..

wpDiscuz