MTÜ Pagula endine tegevjuht Innar Mäesalu (paremal) õpetamas Uuemõisas Mohamad Hasanile, kuidas autopesulat kasutada. Foto: Urmas Lauri
Eestis pagulasi aitav MTÜ Johannes Mihkelsoni keskus katkestas lepingu MTÜ Pagulaga, kuid pole Haapsalu sõjapõgenikele uusi tugiisikuid määranud.
Eesti kvoodipagulastele on ette nähtud 6–24 kuud tugiisikuteenust. Haapsallu saabusid sõjapõgenikud mullu aprillis, juunis ja septembris. Esimesel perel saab aprillis täis 12 kuud, teisel kümme ja kolmandal seitse kuud. Aleppost põgenenud Mohamad Hasani sõnul lubati neile Kreekas tuge 24 kuuks. Ükski pere ei ole öelnud, et nad tugiisikuteenust enam ei vaja, neist olenemata põhjustel neil aga tugiisikut enam ei ole.
31. märtsini aitasid Haapsalu sõjapõgenikke MTÜ Pagula tugiisikud. Enam nad seda teha ei saa, sest Mihkelsoni keskus lõpetas 31. märtsist Pagulaga lepingu. Haapsalu peredel pole mingit selgust, kas ja kuidas keskus neid edaspidi aitab. Läinud nädalal abistasid senised tugiisikud vabatahtliku töö korras, sest päris ilma abita nad toime ei tule. Ära on kukkunud ka Pagula pakutud majanduslik abi ja hakkama tuleb saada 130 euroga kuus inimese kohta.
Kolme lapse ema Asmaa Al Nahar ütles eile hommikul Lääne Elule, et päris ilma tugiisikuta ta hakkama ei saa. Nädalavahetusel hakkas korteris lekkima WC-pott ja laps tõmbas alla kardinapuu. Ta ei tea, kuhu pöörduda. Al Nahar ei oska inglise keelt. Tema eesti keele oskus ei ole nii hea, et töömeest kutsuda ja seletada, mis parandamist vajab. Need olmeprobleemid aidanuks tugiisik lahendada. On aga ka tõsisemaid muresid. „Täna peaksin saama infot eesootava kohtuistungi kohta, aga ma ei tea, kuidas ma seda saan,” ütles Al Nahar. Ta on Haapsalus elanud aasta ja vajab abi elamisloa pikendamisel nagu ka ametiasutustes, sh linnavalitsuses, kohtus, arsti juures. Johannes Mihkelsoni keskus on pakkunud peredele 25 tundi tugiisikuteenust kuus, kuid Al Nahar ei oska otsustada, kas see on piisav või mitte. „Ma vajaksin sellist abi, nagu pakkusid meile Pagula inimesed,” ütles Al Nahar. Ta ei kujuta ette, et edaspidi kohapeal enam oma inimest pole. „Kui aeg-ajalt hakkakski keegi kusagilt kaugelt Haapsalus käima, siis oleks see minule väga raske. Ma ei vaja tugiisikut iga päev, aga mul võiks olla see kindlus, et hädas saan ma abi,” ütles Al Nahar.
Haapsalu pered on pöördunud Johannes Mihkelsoni keskuse poole, et asja kuidagi lahendada. 31. märtsil saatsid nad kirja, milles kirjeldavad, kus nad tugiisikut või tõlki vajavad. Vastust kirjale ei ole nad saanud. Pagula on peresid toetanud mähkmete, ravimite ja riietega, ja sellist abi ootavad nad ka keskuselt.
MTÜ Pagula endine tegevjuht Innar Mäesalu kinnitas, et peresid on majanduslikult aidatud pearahast, mida maksab riik iga kvoodipagulase kohta 600 eurot kuus, Haapsalu pagulaste puhul on summa kuus kokku üle 9000 euro.
Olukorda, kus pered on üle nädala n-ö õhus olnud, nimetas Mäesalu ennekuulmatuks. „Et tekitame vaakumi, jätame pered omapäi ja lihtsalt vaatame, mis edasi saab! Ma loodan, et teiste Eestis hättasattunutega ei käituta samamoodi!” ütles Mäesalu. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et Haapsalus juhtunu pole mitte ministeeriumi, vaid kahe MTÜ vaheline asi. „Kuidas saab olla, et rahvusvahelise kaitse saanud isikud ei ole riigi asi? Lõppude lõpuks vastutab ju riik, mitte Innar Mäesalu või Juhan Saharov (Johannes Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse juht – toim)?” arutles Mäesalu.
Mäesalu, ütles, et ei imesta, kui üks ühing teise turult välja sööb, nagu Haapsalus juhtus, aga ministeerium ei peaks poolt valima.
Johannes Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov ütles eile Lääne Elule, et Haapsalu pagulased on nädala jooksul üksi hästi hakkama saanud ja edasine tegevus toimub juhtumikorralduse põhimõtte alusel. „Klientidele on sellekohane info tõlkimisel ja nad saavad selle kätte teisipäeval,” ütles Saharov. Juhtumikorralduse põhimõte tähendab, et pagulane pöördub linnavalitsuse poole, kus siis olusid hinnatakse ja vajadusel määratakse talle ka tugiisik.
„Peredega jätkab tööd Haapsalu linnavalitsuse ja Johannes Mihkelsoni keskuse ühine meeskond,” kinnitas eile ka sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag.
Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et tugiisikuteenus ei käi Eestis olemisega kaasas. „See on inimese otsus, kas ta tahab või ei taha,” ütles Rootare. Ta ei pidanud tõenäoliseks, et Johannes Mihkelsoni keskus hakkaks Haapsalu peresid majanduslikult toetama.
„Päris nii ei ole, et tellid omale teenuse,” ütles Rootare. Mihkelsoni keskus osutab küll tugiisikuteenust, kuid toetustega tegeleb linnavalitsus teiste haapsallastega samadel alustel.
