Eile, president Lennart Meri sünniaastapäeval süüdati Eestis suurmehe mälestuseks lõkked või märgutuled Suure Lennu Kaarel.
Virtsu arenguseltsi eestvõttel süüdati mälestuslõke, nagu seda on tehtud ka varasematel aastatel, Virtsu I tuulepargis.
Virtsu arenguseltsi kultuurijuht Ivika Kassatik ütles, et lõkke ümber oli kogunenud oma paarkümmend inimest. “Tule süütasime kell 18.57, tund enne päikese loojumist. Kohal olid Virtsu kohalikud inimesed. Koos viibiti tunni kuni kaheksani,” ütles kultuurijuht.
Üle Eesti süüdatakse igal aastal 29. märtsil mälestuslõkked või märgutuled, et mälestada Eesti suurmeest, kirjanikku, filmimeest ja diplomaati, president Lennart Merit.
Lõkked on paigutatud mõttelisele joonele Ebavere mäelt Kaali järveni, sümboliseerides Kaali meteoriidi teekonda.
Lennart Meri mälestusürituse algatajad olid 2006. aasta kevadel Pandivere arendus- ja inkubatsioonikeskuse juhataja Aivar Niinemägi, Väike-Maarja vallavalitsus ja Kaarma vallavalitsus.
Sellest peale süüdatakse 29. märtsil üle Eesti mälestuslõkked või märgutuled jaanitulepaikades, külaplatsidel, linnustes või teistes kohtades, mis asuvad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel, niisiis oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale.
Kaali külastuskeskuse edendaja Alver Saguri sõnul tänavu lõket ei süüdatatud, vaid põletati küünlaid. Ümber Kaali peakraatri moodustati küünaldest ring ning igaüks sai sinna rahulikku olustikku tulla oma mõtteid mõlgutama.
Lennart Meri kirjeldas oma raamatus „Hõbevalgem”, kuidas Kaali järve moodustanud meteoriit sisenes Väike-Maarja lähedal atmosfääri ja lendas põiki üle Eestimaa ning kukkus Saaremaale. Hiljem said mõlemad meteoriidi trajektoori otspunktid nimeks Kaarma, mis võib tuleneda sõnast „kaar”.
Lennart Meri (29. märts 1929 – 14. märts 2006) oli Eesti president aastail 1992–2001.
Suure Lennu Kaare lõke Virtsus. Fotod: Ivika Kassatik
