0

Endel Susi Otepää-raamatus on juttu ka Läänemaast

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Endel Susi Otepää26. jaanuaril väljus trükist minu uus raamat „Eesti areng otepäälase pilgu läbi”, mis pühendatud Jakob Hurda 110ndale surma aastapäevale. Jakob Hurt lasi Otepääl pastorina töötades ehitada kihelkonda kuus ja renoveerida kuus koolimaja. Teos on täienduseks eelnevale teosele „Vana-Otepää seitsme professori noorpõlvemaa”.

Juttu on Eesti arengust nii põllumajanduses kui hariduses seoses sündmustega Euroopas, seepärast ka lühiülevaade Euroopa ajaloost.

Tänapäeva seisukoht on veidi erinev nõukogude aegsest. Enamus eestlasi pole 700 aastat olnud orjarahvas. Oli küll teoorjus, nagu Euroopaski, kuid oldi siiski peremehed, ehkki surutud halvematesse tingimustesse.

Kindlasti ei saa me mööda vaadata, et toimus muistne vabatusvõitlus, mis Euroopa silmis mastaabilt võib-olla vähetähtis, kuid meie rahva vabaduse seisukohalt ülioluline. Kui soovida meeldida multikulti austajatele, võib öelda, et ka küüditamist pole olnud. Idanaaber tuli heasoovlikult vastu meie eksinud inimestele ja andis neile võimaluse Siberis elamiseks.

Erinevaid Eesti arengu momente on teisigi, millest saab lugeda.

Milline on teose seos Haapsaluga, peale selle, et siin elab kirjutaja perekond. Neid on üsna mitmed alates muinasajast tänapäevani välja. 1220. a toimus eestlaste poolt Lihula all rootslaste väe purustamine.

Viimane nõiaprotsess Haapsalus toimus 1636. a Kastinina Kai üle, kes moonutavat ennast mustaks kassiks ja käivat naabrite sahvris toitu näppimas.

1820. a võeti Tartu Ülikooli tööle Haapsalust pärit Eduard Raubach, kes pani aluse võimlemise ja seeläbi spordi arengule Eestis.

Lihulas oli aastaid koolijuhataja ärkamisaja tegelane ja menukirjanik Jakob Pärn, kelle teos esimese eesti keelse teosena tõlgiti soome keelde.

Raamatus on kirjutatud ka mitmest soomepoistest. Raul Vodja lõpetas 1945. a Lihula keskkooli, hiljem sai temast meditsiinikandiaat ja peaarst Tallinnas ja Pärnus. Soomepoisiks olnud Lembitu Varblane tõusis isegi Haapsalu rajooni haridusosakonna juhatajaks.

Otepää keskkooli lõpetajaid on töötanud nii Lihulas (arst Maano Kivilo) kui Haapsalus (režisöör Rando Pettai).
Ka koolireformist on põgusalt juttu, mille all on kannatanud ka Läänemaa koolid, olgu selleks Haeska, Kiideva, Asuküla, Kloostri, Liivi, Rõude jt.

Raamatus on 392 lk, sh 209 pilti ja 9 erinevat kaarti.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz