Valitsus andis peaminister Jüri Ratasele volituse allkirjastada Eesti Vabariigi nimel kolme Balti riigi lepe, millega kindlustatakse Rail Balticu valmimine. Seniste kokkulepetega võrreldes see Eestile uusi kohustusi juurde ei too, küll aga annab kindluse, et projekt ei jää venima.
„Rail Baltic on Eesti riigi jaoks väga oluline investeering, mis ühelt poolt toetab meie ettevõtlust, turismi ja transpordisektori arengut ning teisalt ühendab meid tugevalt Kesk-Euroopaga. Mitmete aastate jooksul tehtud analüüsid ja eeluuringud annavad meile kindluse, et Eesti saab endale uue, kiire, energiasäästliku, keskkonnasõbraliku ja ohutu transpordiliini, mis on kasulik projekt Eestile ning kogu Euroopale,“ selgitas peaminister Ratas.
Ratas möönis, et Rail Balticu sugused suurprojektid tekitavad ühiskonnas alati erinevaid emotsioone ja arvamusi ning paratamatult ei saa kõik inimesed ja spetsialistid jõuda ühisele arvamusele.
„Samas on mul hea meel, et sõna on saanud kõik osapooled ning projekti etapiviisiline areng toetub tõenduspõhistele andmetele, põhjalikele läbirääkimistele ning kontrollitud faktidele. Nüüd on Eestil, Lätil ja Leedul aeg sõlmida riikidevaheline kokkulepe, milles paneme paika raudteeühenduse arendamise põhimõtted, nagu marsruudi, tähtajad, tehnilised küsimused, rahastamistingimused ja omandiküsimused,“ lisas Ratas.
Kokkulepe, mille peaminister tänase valitsuse volituse põhjal järgmisel teisipäeval Tallinnas allkirjastab, kajastab varasemalt Balti riikide valitsusjuhtide või transpordivaldkonna ministrite ühisdeklaratsioonides või -avaldustes kokku lepitut. Samuti ühisettevõtte RB Rail AS ja kolme Balti riigi ning Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud Rail Balticu rahastuslepingutes sätestatut.
Kokkulepe on oluline, et seni tehtu saaks suurema jõu – kokkuleppe kirjutavad alla peaministrid ning see ratifitseeritakse Balti riikide parlamentides. Sellega on tagatud kokkuleppe kehtivus ka võimalike valitsuste vahetuste korral. Kuna Rail Balticu näol on tegemist pikka arendus- ja kasutusperioodi hõlmava projektiga, on projekti kindlustamine võimalike kergekäeliste muudatuste vastu äärmiselt oluline selle jätkusuutlikkuse tagamiseks. Samuti on riikidevaheline kokkulepe vajalik, et fikseerida õiguslikult siduvas dokumendis riikide kohustused.
Varasemate kokkulepete aluseks on 2011. aastal valminud Rail Balticu tasuvusuuringu tulemused, millele lisanduvad veel muudki täiendavad analüüsid ja riikide kokkulepped ühistes huvides. Nimetatud uuringut on aktsepteerinud ühe seniste otsuste alusena nii Eesti, Läti kui ka Leedu valitsused, samuti Euroopa Komisjon, kuna Rail Balticu üks peamisi kaasrahastusallikaid on Euroopa Liidu eelarve. Valitsuste vaheline kokkulepe annab ka Euroopa Komisjonile suurrahastajana kindluse projekti edasiminekust. Riikidevahelise leppe allkirjastamine näitab projekti küpsusastet, mis omakorda annab eelise järgmises rahastusvoorus teiste Euroopa projektidega konkureerides.
Teisipäeval Tallinnas kolme Balti riigi valitsusjuhtide allkirjastatav kokkulepe on läbinud alates 2015. aastast mitu kooskõlastusringi ministeeriumite vahel ning saanud ka Riigikontrolli heakskiidu.
pekki see eesti riik keeratakse ja kui märgatakse et euroopa liidust võiks välja astuda siis on juba hilja, nalja number et eestis oleks siis peale sellise rõveduse valmimist kaks osariiki…. ahvid on ahvid
taas uus okupatsioon ja küüditamine, seekord sõbralike euroraudteelaste käsul ja kohalike kvislingite abil läbi viidud, nagu ikka vabatahtlikult ja suurte ovatsioonidega
Keda siin okupeeritakse ja kuhu küüditatakse?