Senise pensionisüsteemi üks loojatest, sotsiaalteadlane Lauri Leppik leiab, et valitsuse eesmärk esimese pensionisamba reformimisel on hoida tulevikus ära liiga suured käärid pensionäride tuludes, vahendas ERRi uudisteportaal.
Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga, hakkab I samba pensioni suurus edaspidi sõltuma töötatud ajast. Muudatused ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega ka juba kogutud kindlustusosakuid.
Leppik selgitas intervjuus Vikerraadiole, et senise süsteemi peamine kriitika ongi olnud lihtsas keeles see, et inimestele tundub ebaõiglane, kui madalapalgaline saab ühe töötatud aasta eest saab pensionistaaži vaid pool aastat. Leppik ütles, et universaalselt arusaama, on õiglane, ilmselt polegi. Arvamused sõltuvad paljuski inimeste maailmavaatest ja tulutasemetest.
Praegune süsteem on selline, et esimene pensionisammas sõltub palgast vaid osaliselt, teine sammas täielikult ning kolmas sammas on vabatahtlik. Kuna palgakomponent on suur, siis suurendab palgalõhe ka pensionilõhet.
Täismahus artiklit saab lugeda siit.