Kunsti kooli direktor Marika Aedviir. Foto Arvo Tarmula
Esmaspäeval sulevad Haapsalu kunstikooli õpilased ja õpetajad paarikümneks minutiks vanalinnas liikluse, et pidulikult, rongkäiguga liikuda kooli senisest kodust Karja tänaval uude, Jaani tänava vastrenoveeritud koolimajja.
Reede ennelõunal oli Jaani tänava majas sagimist veel üksjagu – ühed ehitusmehed panid mööblit kokku, teised vedasid internetijuhtmeid, kolmandad puhastasid aknaid. Klassitubade põrandal ootasid kappidesse-riiulitesse paigutamist õpilaste tööd ja õppevahendid.
Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir tunnistas, et viimased päevad on olnud kiired, sest teisipäevaks, mil algab taas õppetöö, peab maja selleks valmis olema. „Nipet-näpet jääb veel jaanuaris teha ja ma loodan, et õpilased ei pane pahaks, kui kõik kastid teisipäevaks veel paika ei saa, aga õppetöö saab teisipäeval alata – selles pole mingit kahtlust,” kinnitas direktor.
Uude majja kolimisega saab kunstikool varasemast palju lahedamad töötingimused. „Ma ei oska ruutmeetreid peast öelda, aga vanema majaga võrreldes on ruumi poole rohkem,” ütles Aedviir.
Kooli direktori sõnul on kogu remondi vältel olnud ehitajate-projekteerijatega hea koostöö. „Meiega on väga palju arvestatud, oleme saanud kõik, mida oleme tahtnud,” kinnitas ta ja lisas, et ka kõik kunstikooli viis õpetajat on uue maja valmimisse panustanud. „Oleme arutanud läbi kõik kuni mööblidetailideni välja.”
Maalingud ootavad taastamist
Marika Aedviir ei väsi kunstikooli uusi ruume kiitmast: „Meil on ikka väga-väga vedanud. Meil on kasutada nüüdisaegne, renoveeritud, ometi vana ja väärikas maja.” Kui esimesel korrusel lisavad ajaloo hõngu krohvi alt paiguti paistma jäetud paekivimüürid, siis teisel korrusel on nähtaval laetalad.
Kunstikooli õpilased ja kursuslased hakkavad sisenema Lossiplatsi-poolse ukse kaudu, kunstikooli galeriisse ja Haapsalu Linnamajanduse kontorisse pääseb aga Vanalinna Bowlingu poolse ukse kaudu.
Esimesel korrusel endises apteegisaalis on kompositsiooniklass, sealt viib uks õpetajate tuppa. Õpetajate tuba nimetab Aedviir maja üheks väärikamaks, sest seal on jäetud nähtavale kirjadega kivitahvlid 1772. aastast.
Õpetajate toa kaudu pääseb kunstikooli poolelt galeriisse. Kui ülejäänud maja on valge ja avar, siis galeriis avanev pilt sellega ei haaku. Jääb mulje, nagu oleks siin remont ootamatult pooleli jäänud. Marika Aedviiru sõnul jääbki see esialgu nii. Nimelt tulid tulevasest galeriist välja seinamaalingud, mis on kavas ka eksponeerida. Maalingud on esmase renoveerimise läbinud ja nüüd otsitakse raha, et ruum lõpuni korda teha.
„Seda ruumi saame kasutada ikka, stanged tööde riputamiseks on juba paigas,” kinnitas kunstikooli direktor. Ta lisas, et galerii on üks kunstikooli esinduslikumaid ruume, kus saab peale näituste korraldada ka kohtumisi jm.
3. veebruari õhtul ongi seal kohtumine Haapsalu kunstikooli vilistlase, kunstiteadlase Maarin Ektermanniga, kes on kunstimuuseumi hariduskeskuse juhataja. Siis on linnarahval võimalus ka kunstikooli uutele ruumidele pilk peale visata.
Hunnitud vaated
Esimese korruse hoovipoolsesse külge jäävad keraamika ja graafika õppeklassid. Marika Aedviiru sõnul on keraamikaklass varasemast suurem, mis laseb nii õpilastel kui ka kursuslastel lahedamalt tööd teha. Kõrval asuvas graafikaklassis on aga juba koha leidnud suur trükipress, mis asus vanas koolimajas kompositsiooniklassis.
Juurde on saadud ka üks päris uus klass, mida vanas maja polnudki, nimelt ruum, kus teha puidunikerdust või metallehistööd. „Vormiõpetuse alla kuulub nii puit, metall kui ka kivi ja meie õpetajail on need oskused,” selgitas Aedviir. Ta lisas, et uue klassi on õpetajad ise välja mõelnud ja kujundanud.
Esimeselt korruselt pääseb tulevasse kohvikusse ning ka sisehoovi, kuhu on ehitatud suur terrass. Näitusepinnana saab kasutusele võtta ka majaalused võlvkeldrid.
Uue maja teisel korrusel on joonistus-, maali- ja kunstiajalooklass. Aedviir näitab uhkusega joonistusklassis valmivat riiulit, mille on õpetajad ise välja mõelnud. Ta selgitas, et kui varem pidid õpetajad joonistamiseks kuju kapist välja otsima ja paigale sättima, siis nüüd leiavad need koha riiulis ja õige kuju on vaja vaid välja valgustada.
Kunstiajaloo klassile on aga antiikmööbliga antud ajastutruu väljanägemine. Teise korruse akendest avanevad hunnitud vaated sisehoovile ja Krahviaiale.
Kinnistu Jaani 2
- Krunt 1427 m².
- Elamu 114 m².
- Tööstushoone 161 m².
- Apteek-elamu 481 m².
- Ala on olnud kasutusel vähemalt 13. sajandist.
- Maja on korduvalt omanikku vahetanud ja ümber ehitatud. 1803 ostis maja Jacob Pontus Stenbock, kelle omanduses on olnud ka Stenbocki majana tuntud valitsushoone Toompeal.
- 1835. aastal ostis Jaani 2 hooned proviisor Carl Leopold Bergfeldt, kes avas seal 1840. aastal apteegi. Bergfeldt oli mudaravila omanik ja 1851. aastani ka linnapea.
- Haapsalu vana apteek kolis majast välja 2015. aasta augustis.
Allikas: Linnavalitsus, Lääne Elu
Rõõm! 🙂