Homme õhtul tehakse Tallinnas Nordea kontserdimajas teatavaks aasta parimad sportlased ja treenerid.
Läänlastest kandideerivad parimate tiitlile vehkleja Nikolai Novosjolov (pildil), epeenaiskond ning maadlustreener Henn Põlluste. Teisi kandidaate näeb siin.
Aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selgitatakse välja rahva häälte, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Rahvahääletus kestis interneti hääletuskeskkonnas 22. novembrist 20. detsembrini.
– – –
Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi teadur Rait Männik on teinud ülevaate huvitavatest faktidest Eesti parimate sportlaste valimiste kohta läbi aegade.
Kes olid Eesti esimesed aasta sportlased?
· Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta osas. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis.
· Pärast Teist maailmasõda, ENSV päevil, sai spordiaasta parimate valimisest taas järjepidev traditsioon 1955. aastast, mil valiku langetasid ajalehe Noorte Hääl lugejad. Toona tunnistati esimeseks võitjaks veel üks kergejõustiklane – kuulitõukaja Felix Pirts.
Kes on aasta sportlaste seas kõige-kõige…?
· Kõige rohkem Eesti aasta parima sportlase tiitleid on pälvinud Erika Salumäe, kes on vahemikus 1983 kuni 1996 valitud Eesti parimaks koguni üheksal korral.
· Kõige rohkem Eesti aasta meessportlase tiitleid on võitnud kolm meest – nii Jaan Talts, Aavo Pikkuus kui ka Andrus Veerpalu on selle tunnustuseni jõudnud viiel korral.
· Kõige rohkem aastaid järjest on Eesti parimaks sportlaseks valitud Aavo Pikkuus – viis korda aastail 1974-1978.
· Kõige pikema perioodi vältel on Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud malelegend Paul Keres, kes tunnistati parimaks kolmel korral 26 aasta jooksul! Kerese nimele jääb ka pikim ajavahemik kahe järjestikuse tiitli vahel – 22 aastat. Oma esimese tunnustuse sai ta 1937. aastal 21-aastasena Tallinna Spordipressi Klubilt ning viimased kaks 1959. ning 1962. aastal.
· Pärast teist maailmasõda on pikima perioodi vältel (15 aastat) parima (mees)sportlase tiitleid võitnud Jüri Jaanson, kes valiti kolmel korral Eesti edukaimaks (1990, 1995 ja 2004), lisaks kuulus ta aastail 2005-2008 Eesti parimaks võistkonnaks valitud sõudepaadi koosseisu.
· Eesti parimaks naissportlaseks on pikima perioodi vältel (14 aastat) valitud nii Erika Salumäe (9 korral aastail 1983-1996) kui ka Kristina Šmigun-Vähi (8 korral aastail 1997-2010).
· Kõige vanemana on Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud Paul Keres, kes 1962. aastal pälvis tiitli 46-aastasena. Naistest on rekord vehkleja Heidi Rohi käes – 2001. aastal oli ta 35-aastane.
· Kõige nooremana on Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud kaks 16-aastast ujujat – Kaire Indrikson 1977. aastal ning mõni kuu vanem Marina Trofimova 1980. aastal. Meestest on noorimana Eesti aasta sportlaseks valitud Aavo Pikkuus – 1974. aastal oli ta 20-aastane.
Muid huvitavaid seiku aasta parimate sportlaste valimiselt:
· Eesti aasta parimate sportlaste hulgast leiab alates 1930ndatest kuni tänaseni kõige rohkem kergejõustiklasi – 17. Sama ala esindajaid on kõige arvukamalt ka aasta parimate meessportlaste loetelus – kokku 13. Eesti parimate naissportlaste seas on aga kõige rohkem hoopis vehklejaid – 7.
· Eesti edukaimaks sportlaspereks võib pidada ujumisdünastiat, mille kolm põlvkonda valitsesid veeradu enam kui poole sajandi vältel. 1957. aastal valiti Eesti esisportlaseks ujuja Ulvi Voog ning 1977. aastal tema tütar Kaire Indrikson. 2011. ja 2012. aasta parimaks naissportlaseks valiti aga Ulvi Voogi lapselaps ning Kaire Indriksoni õetütar Triin Aljand.
· Eesti aasta parimaks nii sportlase kui ka treenerina on ainsana tõusnud Heino Puuste – sportlasena 1982, 1983, 1986 ning treenerina 2005 (pälvis tunnustuse Andrus Värniku juhendajana).
· Omamoodi kurioosumiga saadi kergejõustiklaste leeris hakkama 1998. aastal, kui Eesti parimaks naissportlaseks valiti Jane Salumäe, aga parimaks naiskergejõustiklaseks nimetati tol aastal hoopis Virge Naeris.
· Eesti parimatest sportlastest on olnud kõige edukam välisriigi lipu all kunagine tallinlanna Oksana Jermakova. Meie 1993. aasta parim naissportlane abiellus hiljem vene vehkleja Aleksandr Širšoviga, asus elama Moskvasse ning võitis Venemaa epeenaiskonna koosseisus kulla nii 2000. kui ka 2004. aasta olümpiamängudelt.
Mida toob aasta parimate sportlaste valimises tänavune aasta, selgub homme, 27. detsembril kell 20 auhinnagalal "Spordiaasta tähed 2016", millest teevad otseülekande Kanal 2 ja Postimees Online.
