0

Pagulane võis tahta naise elusalt süüdata

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

põgenik pagulane

Foto on illustreeriv. Foto: arhiiv

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Henn Põlluaas ütles kolmapäeval riigikogu istungil, et väidetavalt sidus hiljuti Haapsalus vahistatud pagulane oma naise radiaatori külge, kallas ta üle süütevedelikuga ja ähvardas põlema panna.

Hirmus lugu leidis aset 12. novembril Haapsalus, kui Süüriast pärit pagulaspere elu võttis ootamatu pöörde – pereisa ähvardas naise tappa. Põlluaas rääkis, et naise päästis hullemast tugiisik, kes jõudis peretüli lahutama ja kutsus ka politsei. Perepea ja tema naise vahel oli mõnda aega olnud tüli, mille põhjuseks armukadedus. Põlluaas rääkis Lääne Elule, et kuulis sellist informatsiooni riigikogu saalis ühelt reformierakondlaselt. Kellelt täpsemalt, ei soovinud Põlluaas täpsustada. „Küll aga rõhutas reformikas, et tegu on ilmtingimata tõese versiooniga,” lisas Põlluaas.

Ametnikud vaikivad

Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin ei olnud nõus juhtumi kohta üksikasju avaldama, viidates, et tema ei saa avaldada kriminaalmenetluse detaile. Üsna kidakeelseks jäi ka Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Erm. „Uurimisel on selgunud, et mees võib olla naise kallal vägivallatsenud ka varem ja tülid on tekkinud isiklike suhete pinnalt,” ütles Erm. Põlluaasa väiteid, nagu oleks mees oma naise radiaatori külge sidunud ja tahtnud põlema panna, Erm ei kinnitanud ega lükanud ka ümber.

Ta leidis hoopis, et Põlluaasa tegu juhtumist avalikult riigikogu istungil rääkida väärib taunimist. „Sellisest asjast ei tohiks üldse rääkida, sest see võib tunnistajaid mõjutada,” ütles Erm. „Loevad lehest, et sidus kinni, ja pärast tunnistavadki, et sidus kinni, ise selgelt mäletamata, kust see info pärineb.”

Erm ei osanud vastata ka küsimusele, millal võiks kõnealust juhtumit arutama hakata kohus. „Eeluurimine on algusjärgus. Kui see on lõpule viidud, koostatakse süüdistus ja alles siis saame kohtupidamise aegadest rääkida,” selgitas Erm.

Naise kallal vägivallatsenud pagulane on praegu eeluurimisvanglas vahi all. „Kuna mees võib kuritegude toimepanekut jätkata ja olla lähedastele ohtlik, pidas prokuratuur vajalikuks kannatanu ja laste kaitseks taotleda tema vahistamist,” selgitas Erm. Ta lisas, et mees on naise kallal vägivallatsenud ka varem ja tülid on tekkinud isiklike suhete põhjal.

Maalt välja saata

Haapsalusse pagulasi vahendava tugiorganisatsiooni Pagula tegevjuhi Innar Mäesalu sõnul Pagula kinnipeetavaga praegu ei tegele. Mäesalu jätkas, et kui ta peaks vabanema, on see tema vaba otsus, kas ta soovib Haapsalusse tagasi pöörduda või mitte. „Kui ta peaks soovima asuda elama kusagil 
mujal Eestis, siis aitavad teda sealsed tugiorganisatsioonid,” ütles Mäesalu.

Henn Põlluaas leidis, et kõigest hoolimata on tegemist jõhkra ja ennekuulmatu teoga, mis peaks päädima jõhkardi Eestist välja saatmisega. „Eesti riik on näidanud üles head tahet ja abivalmidust, pakkudes sõjapõgenikele ühiskondlikke toetusi rohkem kui meie enda kodanikele ja kui seda kuritarvitatakse, peab sellist jultumust karistama täiega rauaga,” ütles ta.

Põlluaas jätkas, et kui me tahame olla avatud ja demokraatlik ühiskond, siis me ei saa lubada, et immigrantidele on kõik lubatud ja nende kuriteod maha vaikitakse. Põlluaas tõi näite, et hiljuti peksis üks Eestisse tulnud pagulane kaubanduskeskuses läbi turvatöötaja, kuid tema pääses sellest puhtalt. „Kohus mõistis ta õigeks ja põhjendas asja sellega, et puudub avalik huvi ja peksja oli tunnistanud, et sai oma eksimusest aru,” rääkis Põlluaas.

Põlluaas viskas kivi ka siseministeeriumi kapsaaeda, kes põgenikke Eestisse toob. „Need pagulased, kes siia on toodud, on paljude hulgast välja valitud ja peaksid olema just kõige kuulekamad,” jätkas ta. Ometi sooritavad ka nemad jõhkraid kuritegusid, imestas Põlluaas.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei saa seadusega pahuksisse sattunud põgenikku Eestist välja saata. „Kui isik paneb toime süüteo, siis karistatakse teda Eesti seaduste järgi,” selgitas siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase. „Kui tegemist on raske kuriteoga ja ta mõistetakse vangi, siis ta kannabki karistust Eesti vanglas.”

Haapsalu aselinnapealt Kaja Rootarelt kommentaari saada ei õnnestunud.

 

Kas see on vihakõne?

Väljavõte riigikogu 14. detsembri 2016 stenogrammist

Henn Põlluaasa küsimus siseminister Andres Anveltile: Väidetavalt sidus Haapsalus vahistatud pagulane hiljuti oma naise radiaatori külge, kallas ta üle süütevedelikuga ja ähvardas põlema panna. Avalikkust sellest millegipärast ei informeeritud. Üks teine pagulane, nimeks Muhammad, tungis kallale oma kolleegile turvatöötajale, tekitas talle kehavigastusi ja ähvardas ära tappa. Kohus teda ei karistanud. Ma küsingi nüüd, kas see on vihakõne, kui ma neist asjadest räägin avalikult ja väidan, et Eestis on kehtestatud topeltstandardid põliselanikele ja sisserännanutele ning kuna islami immigrandid ohustavad meie turvalisust, tuleb massiimmigratsioon peatada?

Andres Anvelt: Kui te kutsute üles näiteks neidsamu Muhammade või keda iganes, võib-olla ka Ivanove, võib-olla ka lihtsalt näiteks lühemat kasvu inimesi avalikult peksma, tapma, nende vastu vägivalda kasutama, siis see on vihakõne. Kui te avaldate oma arvamust, siis see ei ole vihakõne. On suur vahe vihakõnel, mis kutsub üles teiste inimeste elule kallale kippuma, ja lihtsalt muidu kõnel või nagu eesti keeles öeldakse, jahvatamisel.