Täna pärastlõunal Haapsalu raekojas avatud jahirelvanäitusel on väljas sada jahipüssi, millest vanimad ulatuvad vähemalt 17. sajandisse ja kaugemad on Eestisse jõudnud teistest maailma otsast.
Näitusel välja pandud sajast püssist 98 pärinevad Eesti ajaloomuuseumi kogust, kaks on lisatud SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumi varade hulgast. Püsse täiendavad Läänemaa jahimeeste medaliväärilised jahitrofeed ja topised siinsest muuseumist
„Hästi tore on see, et siin on lisaks püssidele kaasatud ka trofeed ja mehed,” sõnas näituse kuraator ja Eesti ajaloomuuseumi relvakogu hoidja Jaak Mäll.
Näituse idee pakkuski välja Mäll, kes tunnistas, et on jahipüsside näituse mõtet juba aastaid eri Eesti muuseumitele pakkunud. Alles Haapsalu ja Läänemaa muuseumite juht Anton Pärn haaras ideest kinni.
„Alguses mõtlesin küll, palju selles näituses on Läänemaad, aga siis sain aru, et jahindus on üks väheseid tegevusalasid, mis laieneb Läänemaast Võrumaani ja on rahvusvaheline,” selgitas Pärn.
Jaak Mäll tunnistas näituse avamisel kohe hakatuseks, et tal endal pole jahindusega mitte kõige vähematki sidemeid, kuid oma töö tõttu on pidanud end jahirelvandusega kurssi viima.
Eesti ajaloomuuseumi relvakogus on arvel umbes 2700 ühikut, millest jahirelvi paarisaja ringis.
Eesti ajaloomuuseumi eelkäija, Tallinna provintsiaalmuuseum hakkas relvi koguma juba 1860. aastatel. Nii on muuseumi jõudnud näiteks baltisakslaste kogutud, neile aja jooksul kingitud või reisidelt kaasa toodud jehirelvi.
Relvakogu kogu täieneb nüüdki pidevalt. Mälli sõnul on ligi pooled Haapsalu näituselgi väljas olevad jahirelvad jõudnud muuseumisse politsei- ja piirivalveameti (PPA) kaudu. Nimelt on Mäll kaasatud komisjoni, mis otsustab registeerimata relvade hävitamise üle. Nende hulgas on ka relvi, mis väärivad igavest säilitamist riigi omandis ja riigimuusuemi kollektsioonis.
Kuigi osa ka näitusele jõudnud relvadest on praegugi üsna laialt levinud, peab Mäll nende säilitamist oluliseks: „Olen võtnud ka nõukogude aegsete jahipüssidega seisukoha, et mis siis, et neid on palju, aga 50 aasta pärast neid enam ei ole, sest seadusega ette nähtud viisil ei ole neil relvadel võimalust lõpetada mujal kui sulatusahjus.”
Haapsalu ja Läänemaa muusumite juhi Anton Pärna sõnul võib jahirelvanäitust lugeda jätkuks sarjale "Muuseum tuleb külla". Kui novembris lõppes Eesti kunstimuuseumi Laikmaa näitus, siis nüüd on jahirelvadega külas Eesti ajaloomuuseum.
Fotod Arvo Tarmula
