Maksuvaba miinimumi tõstmine läheb 2018. aastal maksma 139 miljonit

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Jüri Ratas (arvo tarmula) (2)

Jüri Ratas. Foto: Arvo Tarmula

Uue loodava valitsusliidu maksuvaba tulu reform ehk tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni läheb 2018. aastal maksma 139 miljonit eurot, sellele järgnevatel aastatel kulu veidi väheneb.

Aastal 2019 läheks reform maksma 121 miljonit eurot ja 2020. aastal 132 miljonit eurot, selgub Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica (IRL) moodustatava valitsuse detailsest majandusprogrammist.

Programmi eelarvetabelist selgub ka, et maksuvaba tulu reform hõlmab muuhulgas ühisdeklaratsioonidest loobumist. Selle kava detailid ei ole veel teada.

Praegu saavad ühiselt tulusid deklareerida abikaasad. Uus valitsusliit plaanib alates 2018. aastast tõsta tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni.

"Reform jõustub 1. jaanuarist 2018," rääkis Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Keskerakonna juht märkis, et kuni 1200 eurot teeniv inimene saab kuus 62 eurot rohkem kätte kui praegune plaan. Praegusega samas mahus saavad raha kätte inimesed, kes teenivad 1758 eurot. Alates 2100 eurost aga maksuvaba tulu määr kaob. "Sellest rohkem teeniv inimene saab kuus 38 eurot vähem kätte võrreldes kehtiva plaaniga," rääkis Keskerakonna esimees.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
to mnjah
8 aastat tagasi

a mis tähendab maksustada rikkaks olemist ? Kas astmeline tulumaks ? Pole lootustki,et see läbi läheks.Meil võetakse seda kui rikaste karistamist.

Mnjah:)
8 aastat tagasi
Reply to  to mnjah

Sisuliselt on kaks võimalikku teed – üldine vara(omandi)maks ja (üle)tarbimise maksustamine. Maksumäärad peaksid olema vastuvõetavad (loe mõistlikud) ning ühiskonnale arusaadavad (loe mille tarbeks). Minul ei oleks probleemi maksta rohkem juhul kui tean, et seetõttu saavad madalapalgalised palgapäeval raha rohkem kätte või lapsed koolisööklas söönuks. Kindlasti on ära unustatud riigi kulutuste vähendamine ja majanduse elavdamiseks tehtavad maksumuudatused. Karta ei tule riigil suuri väljaminekuid vaid väikeseid sissetulekuid. Riigi majandus allub ikka loomiulikult majanduse seaduspärasustele ning loll majanduspoliitika viib siit minema tööstuse, mis on majanduse selgroog (üks töötleva tööstuse töökoht loob 2-3 teenussektori töökohta). Kui majal ei ole vundamenti siis korstna värvist ja… Loe rohkem »

.
8 aastat tagasi

See trall kõik 62 ja 38 euro pärast?

Kaltsupea
8 aastat tagasi

Mnjh gg reformierakond saa üle juba.

Mnjah:)
8 aastat tagasi
Reply to  Kaltsupea

Ei ole ma mingi reformi pooldaja, aga makromajanduses olen käsi küll ning reaalsusega side täitsa olemas. Tulevased katteallikad ei ole võimalikud (loe reaalsed) ning isegi rahandusministeeriumi omad ametnikud hoiavad kätega peast kinni! Riigi enda kulutuste vähendamise osa on null ning majanduse elavdamise maksumuutusi ei ole. Iga loll võiks hetkel valitsuses olla ja rikkust ümber jagada:)

Mnjah:)
8 aastat tagasi

Kui rumalad ja saamatud saavad valitsemise juurde siis juhtuvad asjad, mida mõistlikud ja pädevad oskaksid ära hoida. Eelkõige oleks pidanud tekitama vara ja omandimaksude mõtte, sest maksustada tuleks rikkaks olemist mitte rikkaks saamist ehk üldine maamaks ja üldine omandimaks. Küsimus on pigem selle maksu määras, mis oleks ühiskonnale vastuvõetav. Aktsiiside tõusuga kaugele ei purjeta ning see ei ole viis inimkäitumise muutmumiseks. Tuludeklaratsioonides ühisdeklaratsiooni kaotamine annab selge signaali perekonna kui väärtuse mahatampimisest ehk jagama ka lapsed ära. Tegelikutl viib see suurema lastearvuga perelt raha kordades rohkem kui juurde tuleb lastetoetustest. Tase omaette. Jne jne. Kokkuvõtvalt on sattunud koalitsioonilepingu autoriteks rumalad ja… Loe rohkem »