0

Erukindral Laaneots: tugevat vastast ei julge rünnata ka suur kiskja

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Ants_Laaneots_2011

Miks Balti riigid on NATO liikmed ja väikeriikidena tahame, et meie territooriumil paikneksid võimalikult suured liitlaste üksused? Me ei taha 1940. aasta sündmuste kordumist, meie kodumaa okupeerimist või annekteerimist. Tugevat vastast ei julge rünnata ka suur kiskja.

NATO Varssavi tippkohtumise otsusedsuvel kutsusid Venemaa juhtkonnas välja pahameele tormi. Kremli propagandamasin alustas kõrvulukustavat lärmi, süüdistades allianssi agressiivsuses, laienemises ida suunas ning tegelikult olematu kokkuleppe rikkumises Venemaaga, mille järgi NATO olevat lubanud, et Ida-Euroopa liikmesriikidesse ei paigutata neis alaliselt paiknevaid NATO üksusi. Venemaa elanike mõjutamiseks jätkus uue hooga jutt, et riik on piiratud ümber vaenlaste poolt,  kessepitsevad kallaletungi.

Tõepoolest, Poolas langetatud otsused vastavad meie regiooni julgeoleku tagamise ja tugevdamise meetmetele, mida Balti ja Ida-Euroopa riigid taotlesid alliansilt peaaegu kaks aastat – alates hetkest, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja okupeeris Ukraina idaosa. Tippkohtumisel otsustatisuurendada NATO vägede püsivat kohalolekut Baltikumis ja Poolas, paigutades igaühte neist riikidest pataljoni taktikalise grupi,ligi 1000 sõjaväelast. Lähiajal saabub Poolasse ka USA tankibrigaad.

Laiendatud on NATO Euroopa ühendatud relvajõudude ülemjuhataja volitusi,uuenduskuuri läbivad NATO kaitseplaanid. On püstitatud ülesanne taastada vägede kriisiaja juhtimise süsteem ning samuti NATO luuresüsteem, mis sisuliselt likvideeriti Venemaaga suhete soojenemise ajajärgul. Tippkohtumine kinnitas NATO kiirreageerimisjõudude suurendamise kuni 40 000 meheni ja 5000-mehelise kohese reageerimisvalmidusega üksuseloomise nende koosseisus. Balti riikides luuakse NATO side- ja juhtimispunktid.

Meie pingutuse tunnustusenaoli rõõmustav tippkohtumise otsus eraldada NATO poolt kaitsevajadusteks Eestile täiendavad 64 miljonit eurot. Uuesti kinnitati alliansi liikmete kohustus tõsta iga-aastane kaitse-eelarve kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Venemaa infoväljas asuvatel venelastel ja eestlasteltekib kahtlemata küsimus: milleks on vaja kõiki neid sõjalisi ettevalmistusi? Kas tõesti kavatseb NATO rünnata Vene Föderatsiooni? Ei, ei kavatse. NATO tippkohtumise otsused on tagajärg, reaktsioon nendele rahvusvahelise julgeolekuolukorra järskudele muutustele Euroopas, mis on aset leidnud president Putini valitsemisajal. Vaatame selle reaktsiooni põhjuseid lähemalt.

Juba Putini esimesel valitsemisperioodil teatas Kreml, et kõik endised NSV Liiduvabariigid kuuluvad Vene Föderatsiooni eriliste rahvuslike huvide sfääri.Lähtutakse kavast taastada Euroopas mõjusfäärid ja kontroll kõigi endiste postnõukogude vabariikide üle, ehk taasluua Vene impeerium vähemalt endise NSV Liidu piirides. Seda plaani kinnitas Putinhiljem teatades, et endise Nõukogude Liidu integreerimine ühtsesse geopoliitilisse ühendusse on Venemaa peamiseks prioriteediks.

Selle, n-ö strateegilise lähieesmärgini jõudmisega ongi Putin ja tema meeskond praegu ametis. Venemaa kontrolli taastamine endiste nõukogude vabariikide üle toimub kahel viisil. Esiteks pehmelt– nende kaasamisega Moskva loodud rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ), Tolliliit, Euraasia majandusliit ja Venemaa poolne NATO vaste – Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon (KJLO).

Teisalt jõuga, mis saab osaks nendele postnõukogude vabariikidele, kes on öelnud ära Kremli pakutud ühisprojektidest ja valinud läänemeelse orientatsiooni, ehk ühinemise Euroopa Liidu ja NATO-ga. Venemaa relvastatud agressiooni ohvriteks on langenud nii Gruusia kui Ukraina, kus sõda alles käib. Suurriigi agressiivsus on kaasa toonud olukorra, kus Venemaa on jäänud rahvusvahelisse isolatsioonija talle on kehtestatud Lääneriikide poolt majanduslikud sanktsioonid.

Pikaajalise psühholoogilise töötlemise tulemisena on Venemaa elanikkond zombistunud ja tehtud Kremli poolt kuulekaks tööriistaks isevalitsejale. Relvajõududes luuakse järjest uusi väekoondisi ja üksuseid. Nii taasmoodustati 2015. aastal Eesti ja Läti naabruses asuvasLääne sõjaväeringkonnas 1. kaardiväe tankiarmee, mis oli pärast külma sõja lõppu likvideeritud. Selle koosseisu kuuluvad eliitdiviisid, 4. kaardiväe Kantemirovi tankidiviis ja 2. kaardiväe Tamani motolaskurdiviis, loomisjärgus olev 144. motolaskurdiviis, üks tankibrigaad ja üks motolaskurbrigaad. Neis on kokku enam kui 700 tanki.Tankiarmee ei ole mitte operatiivtasandi kaitse-, vaid ründevahend, mis on mõeldud pealetungilahinguteks, läbimurreteks ja tegutsemiseks sügaval vastase tagalas.

Tekib küsimus, mis on selle armee otstarve, keda see armee kavatseb rünnata? Käesoleva aasta algul teatas Vene kaitseminister Sergei Šoigu kahe uue diviisi moodustamisest Lääne sõjaväeringkonnas. Milleks neid vaja on, kui ringkonda on niigi paigutatud ligi 40% kõikidest Vene relvajõududest?

Skandinaavia ja Balti regioon oli kuni viimase ajani üks maailma kõige rahumeelsemaid piirkondi. Siin ei ole konfliktikoldeid, riikidevahelised suhted on heanaaberlikud ja konstruktiivsed. Välja arvatud Venemaaga – riigiga,mis on agressiivne ja mille juhid unistavad maailma valitsemisest, püüavad vägivallaga lahendada kõiki rahvusvahelisi probleeme ja ähvardavad naabreid sõjalise jõuga.

Kui Venemaa süüdistab NATO-t laienemises, siis tegelikult ei toimu mitte laienemine, vaid Venemaaga külgnevatel väikeriikidel on soov asuda julgeolekukaalutlustel NATO liikmeks.

Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos on saanud reaalsuseks liitlaste püsiv kohalolek. Kaitsekulutused on 2017. aastal riigi eelarvestrateegias läbi aegade kõrgeimal tasemel – 2,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist ehk ligi 477 miljonit eurot. Sellele lisanduvad liitlaste sõjalise kohalolekuga seotud kulud, kokku 31 miljonit eurot. Ajalugu on näidanud, kuidas sõprade ja liitlasteta ei ole ka Eesti Vabariigi iseseisvust.

Erukindral Ants Laaneots

riigikogu riigikaitsekomisjoni liige (Reformierakond)

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Uskmatu+Toomas
Uskmatu+Toomas

Ega Sa Saag eriti valesti ei mõtlegi-vaatan ka vene kanaleid,jälgin USA ja NATO endiste kõrgete ülemate väljaütlemisi,nii Georgia kui Ukraina presidentide esinemisi jne.jne.Väga rahulik on elada kui ei vaevu üldse mõtlema st.kõik mis massimeedia ette söödab on puhas kuld.

Uskmatu+Toomas
Uskmatu+Toomas

Kulla Laaneots kui meil oleks siin 1000 tanki,20000 hambuni relvastataud võõrsõdurit ka siis ei saaks me ennast nimetada tugevaks.Seda maalappi mida nimetatakse Eestiks on võimatu oma väiksuse tõttu kaitsta on ainult võimalik meelitada suurem ja tugevam rünnak mille tagajärjel pole siin enam kellegil võimalik elada.
Kui keegi oskaks nimetada miks peaks venemaa meid ründama ? Georgia tegelikult ründas venemaad ja me teame kõik st. kes tahavad teada mis põhjustas Ukraina konflikti.

saag
saag

Toomas on vist usin vene propaganda kanalite jälgija. Kusagil mujal nii jaburat infot ei edastata.

wpDiscuz