Riik on Haapsalu pagulastele eraldanud ligi 50 000 eurot

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Sotsiaalmaja 20. juubel, Kaja Rootare. Tarmula

Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul kasutatakse pagulastele mõeldud raha ettevaatlikult, sest juurde raha ei tule – kui on otsas, siis on otsas. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linnale sõjapõgenike eest makstavast 45 000 eurost on poole aastaga kulunud kuuendik ehk 7000 eurot.

Artikkel jätkub peale reklaami

4500 eurot on sõjapõgenike starditoetust saanud MTÜ Pagula. See raha on peaaegu otsas. Riik eraldab sõjapõgenikke vastu võtnud omavalitsustele iga põgeniku kohta 3000 eurot nn pearaha. Haapsalu on poole aasta jooksul vastu võtnud kaks sõjapõgenike peret Süüriast ja ühe Iraagist – kokku kuus täiskasvanut ja üheksa last. Nende eest on laekunud linna eelarvesse kokku 45 000 eurot. See on ette nähtud sõjapõgenike elu alustamiseks Haapsalus.

Seda, millele täpselt raha kulutada, ei ole ette kirjutatud. Peaasi, et see kulutataks sõjapõgenike peale. Millele täpselt, otsustab omavalitsus.

Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et seni on kahe esimese pere peale kokku kulunud 7007 eurot: 3071 ühe ja 3936 eurot teise pere peale. Kolmas pere saabus septembri lõpus ja sellele perele seni raha eraldatud ei ole. Rootare sõnul on raha kulunud kahe korteri sisustamiseks alates mööblist, nt vooditest, ja lõpetades nugade-kahvlitega, sest sõjapõgenikel endil suurt midagi kaasas ei ole.

„Nad saabuvad sõna otseses mõttes, kaks kätt taskus. Ka pole neil kohapeal sugulasi-sõpru, kes võiksid aidata,” ütles Rootare.

Teiseks on tasutud hambaravi eest. Rootare märkis, et tegemist on vältimatu raviga nagu valutava hamba väljatõmbamine ja parandamine. Raha eraldamises ja summas lepitakse enne kokku. „Tugiisik tuleb arvega ja siis tasume, või avalduse alusel. Täpselt nii nagu teistegi abi vajavate haapsallaste puhul,” selgitas Rootare.

Raha sõjapõgenikele otse kätte ei ole antud. Läinud nädalal otsustati summa, mille eest saavad sõjapõgenikud osta talveriideid. See on sada eurot täiskasvanu ja 50 eurot lapse kohta, kolmele perele kokku 1100 eurot.

Rootare sõnul kasutatakse 45 000 eurot ettevaatlikult, sest juurde raha ei tule – kui on otsas, siis on otsas.

Täispikka artiklit saab lugeda neljapäeval, 13. oktoobril ilmunud Lääne Elu paberlehest.

Reklaam

1 kommentaar

  1. ärge olge nende rändurite peale vihased, vaid mõnede meie omade kaasmaalaste peale, “mittetulundusühing” pagula liikmete peale, hoopis nemad tuleks turuplatsil võlla tõmmata

  2. Riik mõne €uro-sendi ka Eesti peredele, lastele, invaliididele eraldab?
    €uro on nii suur raha, et ei julge küsidagi… sestap alustan sentide küsimisega…
    Kes oskab vastata?

  3. ühendvallal ja 2017 valimistel saab olema üks hea ühine eesmärk, nimelt kõik need, kes praegu linna valges majas vegeteerivad on sealt järgmise aasta lõpus kadunud.

  4. 2017 tulevad KOV valimised. Rahvas, ärge valige neid pagulaste pooldajaid enam ametisse! Andke oma hääl ainult pagulasvastaste kandidaatide poolt, ainult nii päästate Eesti sellest rämpsust, mis teie rahakoti peale vegeteerima jääb!

  5. veel ägedaid kommataariume ja pannakse see kommenteerimis nurk siin demokraatlikus eestis kinni nagu see lasteaia teema !!!!:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:DD:D:D:D:DD:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:

  6. Kaotades töö esitasin sellele samale osakonnale avalduse,et saada oma kahele lapsele vähemalt lasteaia õppemaksu ja toiduraha soodustust. Vastuseks sain,et minu eelnevad pool aastat ei võimalda mulle toetuse maksmist. Nagu oleks teeninud tuhandeid,kust annaks kõrvale panna. Toetust ei saanud ja isegi seda ei küsitud,kas mul sugulasi-sõpru on,kes mind toetaks.

  7. ….need ei ole sõjapõgenikud….need on tavalised migrandid ….rändrotid…kes kasutanud ära võimaluse …kasutada võimalust.

  8. kui raha otsas siis tuleb neil matsidel tööle hakata mitte riigi toetuste peal elada, tahaks ka nii elada et talveks saaks firma riideid osta nii nagu nendel alllllahhidel kombeks

  9. Nad on 6 kuud siin elanud ja ikka makstakse elamine kinni? Halloo! Miks nad tänavaid ei pühi – kõik kohad on lehti täis. Kus on on nende panus siinse elu edendamisse? Tööd on küll. Kõik pole palgatöö, aga raha nad saavad, nii et hakaku pihta. Tahan näha nende panust.