Haapsalu linnapea Urmas Suklese vastus Kersti Kaljulaidile: asi pole rahas, vaid inimestes

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Urmas Sukles

Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles kommentaariks Kersti Kaljulaidi valimisdebatil öeldule, et Haapsalu linn ei muretse pagulasperede vastuvõtmisel mitte raha, vaid inimeste pärast.

Eile õhtul toimus ETV valimisstuudio debatt presidendikandidaat Kersti Kaljulaidiga. Saatejuht Marko Reikop tõi saate teises pooles lauale pagulaste küsimuste, märkides, et üldmulje järgi on Ida-Euroopa ja sealhulgas ka Eesti pagulaste suhtes sallimatum kui muu maailm. „Miks see nii on?“

„Eestil läks lihtsalt natuke rohkem aega, kuni me olukorra tekkides jõudsime selliste lahendusteni, mis on meile jõukohased, samas solidaarsed. Me võtame vastu pagulasi, aga me võtame neid vastu sellisel arvul, et me tõepoolest suudame nende inimestega töötada ja siis me teeme seda, et nad tõesti integreeruksid. Me ei võta vastu rohkem, aga me täidame oma solidaarsuskohustust. See, mida Eesti täna teeb, on kindlasti väga hea ja ka meie liitlased Euroopa Liidus näevad seda,“ rääkis Kaljulaid.

„Oleme ausad – paljud inimesed Eestis on pagulaste vastu,“ sekkus vestlusse teine saatejuht Andres Kuusk.

„Värske uudis räägib sellest, et Haapsalu linn on teatanud, et lisaks kolmele vastu võetud pagulasperele nad lisa võtta ei saa. Viidatakse sellele, et lõimumisprotsess on ressursikulukas nii tugiisikute, lasteaiakasvatajate kui asjasse puutuvate ametnike poolest. Mis teie sõnum neile on?“ tahtis Kuust teada.

„Praegu töötavadki need inimesed, kes esimese viiekümnega pagulasega, kes Eestisse on jõudnud ümberjaotamise mehhanismi alusel, nemad töötavadki eesrindel. Ja kõike seda abi, mida nemad vajavad, peab kindlasti riik neile pakkuma. Me ei tohi siin kaotada sidet nende inimestega, kes reaalselt kohtadel teevad seda tööd,“ ütles Kaljulaid ja jätkas: „Kui kallis see ikkagi saab siis olla, et nendele viiekümnele inimesele võimaldada siin hästi harjuda? Nende jaoks ei pea tegema rohkem, kui me teeme enda vaeste inimeste jaoks, kelle huvisid samuti ei tohi ju ignoreerida.“

„See on vajalik meile selleks, et näidata meile endile, et me suudame olla enesekindlad selles protsessis – saada aru, kuidas see peab käima ja niimoodi väikeste sammudega, konservatiivselt minna edasi,“ lisas ta.

„Aga kui nad (inimesed – toim.) on ikka vastu?“ pinnis Kuusk edasi.

„Miks te arvate, et nad jäävad vastu? Nad näevad, et nendest inimestest saavad tavalised nende kogukonna liikmed, kelle juures pealegi saab huvitavat kööki maitsta. Kelle käest saab õppida, et mitte igal pool maailmas ei ole niigi turvaline, kui ta meil on Eestis,“ vastas Kaljulaid.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles nentis, et ei saa kõiges Kaljulaidi öeldus temaga kuidagi nõustuda.

„Olen nõus tema algul öelduga – võtame pagulasi sellisel arvul, et me suudame nendega töötada. Seda praegu Haapsalu linn ka teeb, kui ütleb, et me praegu rohkem ei võta,“ selgitas Sukles, miks ta saatis Haapsalu linnapeana sotsiaalministeeriumile avalduse teatades, et praegu ei ole Haapsalu linn valmis ja suuteline uutele ümberpaigutatavatele osutama vajalikku ja piisavat teenust.

„Aga ma ei ole nõus nii Kaljulaidi kui ka peale eilset uudist pressis kõlama jäänud mõttega, et see on küll ressursikulukas, kuid rahas pole ju küsimus. Meie arvates on see väga vildakas lähenemine. Rahas pole tõesti küsimus. Küsimus on inimressursis, kes vajab aega, et kohaneda. Oskused ja teadmised tulevad ka ajaga,“ ütles Haapsalu linnapea ja lisas: „Me oleme arvatavasti võimelised pärast pausi ka neljanda vastu võtma, aga täna on vaja aega atra seada.“

Sukles selgitas avalduses sotsiaalministeeriumile, et lähiajal keskendub Haapsalu linn lasteaia õpetajatele lisa teadmiste ja õppe andmisele, laste kooliks ettevalmistamisele ja põhihariduskoolide ettevalmistamisele võõrkeelsete laste vastuvõtmisel. Jätkub töö perede igapäeva toimetuleku tagamisel kui ka vastavalt vajadusele täiendava psühholoogilise toe vahendamisel.