5

Teadlaste öö teadusmess pakub odavaid roboteid ja tasuta teadmisi

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

angela leppik

Teadlaste ööd Haapsalu-poolne korraldaja on Angela Leppik. Foto: Arvo Tarmula

Homme peetakse Haapsalu kultuurikeskuses teadlaste öö puhul teadusmessi ja ettekannete programmiga teaduskohvikut.

Haapsalus peetakse teadlaste ööd teist korda. „Eelmisel aastal õnnestus, kultuurikeskuses käis üle tuhande inimese,” ütles ettevõtmise Haapsalu-poolne korraldaja Angela Leppik innovatsioonikeskusest Innokas.

Teadusmessil on bokse vähemalt 20. Kõigi eesmärk on hariv ja kõigis kehtib põhimõte „käed külge”. Palju on roboteid, nagu mullugi, aga hoopis kõrgemal tasemel. „Kui aasta tagasi oli Läänemaal kolmes koolis robootika, siis nüüd juba kolmeteistkümnes. Seepärast on ka messibokside robotitega seotud sisu edasijõudnuile. Mitte enam esmatutvus, vaid nõuanded, mida juurde õppida, et robootikavõistlustel, näiteks Robotexil hästi esineda,” ütles Angela Leppik.

Ta tõi näiteks Edisoni robotid, mis olid Läänemaa koolid just saanud ja mida õpetatakse messil kasutama.

„Robotivõistlus pole jõukohane mitte ainult koolidele. Ka pere võib ise osta roboti ja võistkonna teha. Robotite hind on taskukohane, 60 euro kanti. Neid müüakse messil, tuleb ainult sularaha kaasa võtta. Osta saab ka igasuguseid muid põnevaid asju,” rääkis ta.

Leppik julgustas klasse messile. „Võib ka oma ainetunni raames tulla. Arvestama peab vähemalt kahe koolitunniga. Enne palume tulekust teada anda,” ütles ta.

Hommikupoolikul on messil koolid. Pärastlõuna ja õhtu on peredele ja sõpruskondadele parem aeg.

Päästevestidest robotiteni

Põnevamate boksidena mainis Leppik Ahhaa keskuse teaduspoodi, Oomipoodi, Robotexi, siseministeeriumi IT-arenduskeskust SMIT. „SMIT on minu isiklik lemmik. Nad tutvustavad, kuidas nad loovad tarkvara ja uurivad meie wifi-kasutust. Õhtul seitsme paiku annavad nad uurimistulemustest ülevaate. Kõigile huvilistele on kiire programmeerimiskool, kus õpetatakse 20 minutiga, kuidas programmeerida ussimängu. See on eelregistreerimisega, korraga saab olla 12 osalejat.”

Huvitav on ka Tallinna tehnikaülikooli teaduskeskuse Mektory boks, mille põhiteema on pneumaatika. „Saab teada, kuidas sulguvad bussiuksed ja kuidas saab jäätis topsi,” ütles Leppik.

Haruldane võimalus on tutvuda maailmakuulsa MarinePooli päästevestide tootja Ladega, mis tegutseb Haapsalus.

Innokas ise on samuti messil boksiga. „Roboteid õpetavad üheksa meie enda keskuse noort,” ütles Leppik.

Teaduskohvik: kas inimest on võimalik ise ehitada?

Kell 13–19 on kultuurikeskuses avatud teaduskohvik. Kell 15–18 annab teaduskohvikule sisu Lääne maavalitsus. Esmalt teeb maavanem Neeme Suur ülevaate läbi aastate toimunud Läänemaa päevadest ning võtab kokku läinudsuvised üritused, kus maavalitsus osales. Virtsu merepäevadel, Peraküla simmanil ja Valge Daami päevadel Haapsalus tutvustas maavalitsus koostöös omavalitsustega Läänemaa turvalist ning kvaliteetset elukeskkonda.

Kell 15.30 räägib keskkonnaameti nõunik Kaja Lotman elu võimalikkusest Läänemaal, seejärel tutvustab Greencube OÜ müügi- ja arendusjuht Henri Bekmann uudset ja kiiret moodulmajalahendust. Kell 17 astub publiku ette Tartu ülikooli loodusgeograafia vanemteadur Ain Kull ja räägib põnevast tuuleenergiast.

Kell 18 jätkavad teaduskohvikus Tartu ülikooli eksperdid Mart Loog, Viljar Jaks, Hannes Kollist ja Petri-Jaan Lahtvee arutelu disainitud rakkude ja disainitud inimese teemadel, nt millal siiratakse inimesele esimene 3D-prinditud organ, kas on võimalik inimest nii-öelda nullist peale disainida või milliseid muutusi toob bioloogiline disain ühiskonda? Arutelu modereerib teadusajakirjanik Priit Ennet. 

Teadlaste öö festival on Baltimaade suurim teadusfestival. 11. teadlaste öö festivali teemaks on teadus ja ulme.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
vahitornile
vahitornile

Ega praegusel juhul ongi kujunenud nii et terve majandus toimib nagu ususekt. Mitte ühtegi pidepunkti kust kinni haarata pole. Jutust tuleb ju välja et innovatsioon piirdub vaid tehnoloogia arenguga ja kogu lugu. See on nagu üks evangeelium selle ühiskonna loomisel kus inimene on üldse üleliigne ja ebaratsionaalne kuluartikkel.

Vahitorn
Vahitorn

pildil olev tädi on ju Vahitorni tegelane, Kuidas sellisel üldse lubatakse lastegategeleda???

Ivan Orav
Ivan Orav

Ei noh kui lehmale pulli ei anna siis piima ei saa. Kust need noored lapsed peavad seda maailma tarkust kõike teadma. Kui Korbamihkli ajal oli selle protsessi nimi uutmine siis nüüd on innoatsioon. Aga asjad on ikka seal kus päike ei paista.

innuvatsioon - uutmine - demokraatia
innuvatsioon - uutmine - demokraatia

Tõsi ta on. need robotid on ju poes müügil mis naisele meest asendavad ja naise sedasi õnnelikuks teevad. Paned aga uued patareid sisse, vajutud nuppu ja töötab. Lapse riideid ei pea pesema, tuba ei pea koristama ja lõbu on laialt. Noh inimene peab õnnelik olema saate aru.;))))

Kübe
Kübe

Kui robotid kõik asjad meie eest ära teevad, milleks meid siis siia enam vaja on. Äkki teevad need robotid lapsed ka minu eest valmis ? Kurarima primitiivne on see eestlaste arusaamine ikka innovatsioonist.

wpDiscuz