Rahvastik kahaneb. Arhiiv
Lääne maavanem võttis 30. augustil vastu Lääne maakonnaplaneeringu. Planeeringul on kaks suurt eesmärki: maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Kehtestatud maakonnaplaneering on valdade ja linna üldplaneeringute koostamise aluseks.
Maakonnaplaneeringu koostamise algas Vabariigi Valitsus 18. juulil 2013 kõigis maakondades, sest enamik kehtivaid maakonnaplaneeringuid kehtestati 1998.-1999. aastal.
Planeering hõlmab riigi ja regiooni tasandit ning lähtub kahest olulisest dokumendist: üleriigilisest Eesti 2030+ planeeringust ja Lääne maakonna 2020+ arengustrateegiast. Lisaks lähtutakse maakonnaplaneeringu koostamisel rahandusministeeriumi kokku pandud maakonnaplaneeringute koostamise lähteseisukohtadest ja ministeeriumi välja töötatud metoodikatest.
Koostatav maakonnaplaneering erineb kehtivast selle poolest, et kasvu planeerimise asemel keskendutakse reaalsele olukorrale ehk kahanemisele. Rahvastiku kahanemist tõendavad statistikaameti koostatud rahvastikuprognoos ja viimased rahvaloenduse tulemused. Maakonnaplaneeringu ülesanne on tasakaalu leida ja ebaratsionaalseid otsuseid vältida. Eesmärk on läänlastele ja külalistele pakkuda kvaliteetset elukeskkonda ning säilitada siinsed kultuurilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja loodusväärtused.
Lääne maakonnaplaneering 2030+ käsitleb eri valdkondi – asustuse suunamine, liikuvusvajadus, riigikaitse ja turvalisus, sotsiaalse, kultuurilise, majandusliku ja looduskeskkonna tasakaalustamine. Uudsem ja enam vastukaja leidnud ülesanne on tagada tasakaalustatud ja kestlik asustus ning toimiv keskuste võrgustik.
Keskuste võrgustiku loogika seisneb selles, et maakonna suuremad asulad on jaotatud viie taseme vahel, milleks on maakondlik, piirkondlik, kohalik, saareline ja lähikeskus. Maainimese jaoks on kõige olulisem lähikeskus, kus tuleb pakkuda teenuseid, mida vajatakse iga päev. Maakondlikus keskuses pakutavad teenused nõuavad rohkem tarbijaid ja on oma loomult perioodilised, näiteks kutseharidus, ujula jms. Maakonnaplaneering toetab juba olemasolevaid teenuseid ja nende säilitamist.
Maakonnaplaneering käsitleb ka suuremaid tehnilisi võrgustikke, näiteks Haapsalu ümbersõit, Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee, Muhu-Virtsu või Noarootsi-Haapsalu linnastu vaheline püsiühendus, sadamad jne. Nende puhul on teada vajadus, kuid teadmata on ehitamise aeg, seega on maakonnaplaneeringu ülesanne broneerida mõistlikus mahus maad, vältimaks nendesse piirkondadesse suuremamahuliste ehitiste rajamist.
