Merle Mäesalu. Arhiiv
Praegu ei ole Haapsalul Martnaga ühineda vaja ega kasulik (vabandust minu pragmaatilisuse pärast). Martna elanikele ei too ühinemine Haapsaluga head.
Ühinemise pooldajad peavad ühinemise peamiseks põhjenduseks, et Haapsalu on Martna elanikele tõmbekeskus, et inimeste igapäevaasju saaks ajada ühe omavalitsuse piirides. See argument on vähetähtis, sest haldusreformi seadus ei sea omavalitsuste ühinemisele niisugust ülesannet.
Ka Taebla, Linnamäe ja Palivere elanikele on Haapsalu tõmbekeskus, kogu Põhja-Läänemaale. Seadus on väheambitsioonikas, selles puudub visioon Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kohta. Toimub vabatahtlik ühinemine, mis on riigimehelikult juhtimata. Tulemuseks on kauplemine, tehingute tegemine kuni selleni, et määravaks osutuvad isikutevahelised suhted.
Suureks eesmärgiks ei ole seatud ideed, et omavalitsus oleks üks toimepiirkond, kus teevad inimesed oma igapäevatoimetusi: käivad tööl, koolis, veedavad vaba aega, ajavad ametiasju. Haldusreformi nime kandev seadus ei ole sisult mitte reform, vaid haldussuutlikkuse parandamisega tegelemise algus. Loodetavasti järgneb reform, mille tulemusena vaadatakse üle omavalitsuste rahastamine. Näiteks on Isamaa ja Res Publica Liit teinud koalitsioonipartneritele ettepaneku, et maapiirkondade omavalitsustele laekuks eraisikute tulumaksust 11,6 protsendi asemel rohkem, nt 17 protsenti. See võiks aidata kaasa valdade arengule ja tasakaalustada linnastumist.
Martna elanikele on valla arengu seisukohalt kasulikum ja lootustandvam ühineda Lääne-Nigulaga. Haapsalu jääb Martna, Suure-Lähtru, Rõude ja teiste külade elanikele tõmbekeskuseks ka siis, kui vallamaja asub Taeblas. Teeninduspunktid, kus inimesed saavad ajada sotsiaalvaldkonna, maa ja planeeringutega seotud asju ning suhelda vallaametnikega, jäävad ju endisesse vallamajja alles.
Martna elanikele ei ole ühinemine Haapsaluga kasulik. Ühinemise eesmärk peaks olema, et midagi muutub valla elanikel paremaks, nt elukeskkond, teenuseid on rohkem ja need on paremini kättesaadavad, arendatakse ettevõtluskeskkonda, sotsiaalseid teenuseid jm. Lootusel, et Haapsalu ja Ridala ühendomavalitsus arvestab Martna arenguvajadusi ja viib neid ellu, on vähem alust kui Lääne-Nigulas. On ju Lääne-Nigulas vallad, kel samad probleemid nagu Martnal, ja sellest tuleb parem koostöö ning tulemus. Üksteisemõistmist on rohkem.
Lääne-Nigulal on toimekate kogukondade kogemus. Lääne-Nigula vallavolikogu kõigis komisjonides on arvestatud piirkondlikku esindatust ja loodetavasti jätkavad nad samasugust kaasamist uues volikogus. Haapsalu linnal on kodanike kaasamine läinud üle kivide ja kändude. Ka Ridala ja Haapsalu ühinemislepingu eelnõus ei ole põhimõtet, et uue volikogu komisjonides oleks kõik piirkonnad esindatud.
Head ja tulemuslikku koostööd on loota, kui osapooled on võrdsed. Vägisi meenub rahvajutt Suurest ja Väikesest Peetrist. Esmalt söödi üheskoos Väikese Peetri moonakott ja hiljem mugis Suur Peeter üksi enda oma. Linn, kus elab pisut üle 10 000 elaniku, ja Martna, kus alla 1000, ei ole võrdsed partnerid.
Ometi on keegi, kellele on Martna ühinemine Haapsalu ja Ridalaga kasulik. See on Ridala volikogu. Ridala ei ole siis üksi maapiirkonna eestkõneleja, et selgitada külaelule omaseid vajadusi ja neid ellu viia.
Arvestades Haapsalu täitevvõimu tahtmatust Martnaga ühineda, leidsin, et Martna elanikele on kõige parem, kui nad ühinevad Lääne-Nigula, mitte Haapsaluga. Igal juhul on Martna valijate ees ülesanne: et saada oma esindaja uude volikokku, on vaja koonduda võimeka ja teotahtelise kandidaadi taha.
Miks ma odavat popularsust püün erinevate trikkidega?
Miks ma odavat popularsust püüan eribevate trikkidega?
Miks ei alustatud varem liitumiskõnelusi. MIKS ainult alustati tõsiselt L-Nigulaga. Ilmselt selleks et see on kasulik Martna valitsejatele. Säilib töökoht. Palk säilib. Ehk saab niisama lulli lüüa. Ei saa öelda ,aga see minu arvamus. Enamusel kes seal istuvad( nn töötavad) ei ole muud lauset suus ; Vallal ei ole raha :)) Palgatõusuks aga leiti kohe. Mõnikord tekib tunne kui seal majas käin. Et ega nad ei julge eriti midagi öelda. Otsustaja on ju Vallavanem. Volikogu on minuarust nende 1 hääle volinikega jumalst mõtetu. Ja juu seekordne liitumine L-Nigulaga toob kasu ainult neile kes seal vallamajas aega surnuks löövad. Tavalisel inimesel… Loe rohkem »
Ahh mis seal vahet on…vaieldakse ja arutatakse jne jne jne, minge päris tööle , tehke oma kätega ka midagi valmis, siis vbl koidab peas ka midagi
Valdade ühinemine on nagunii kahjulik, eriti väikese rahvaarvuga valdadele. Kui kardetakse, et Haapsalu neelab Martna alla, siis sama võimalus on ka Lääne-Nigulaga. Lääne-Nigula kui suure valla loomisest on möödas piisavalt aega, et näha selles mitte võrdseid ühinenud väikeste valdade kogumit vaid ühte ja mõjukat suurt valda koos sarnaste ambitsioonidega. Igal elujõulisel organismil on alati ainult üks süda. Küsimus pigem selles, milline inimeste grupp moodustaks südame?
Merle, millise koha sina sellel liitumisel, Ridala-Haapsalu, saad? Kas sa nüüd toetad hr linnapead?
Maavalitsuse töötajana räägid kaasa küll, aga ka selle ameti funktsioonid on meile seni mõistmatud. Ikka kõik sunniviisiliselt ühte patta.
Tublisti mõistlikum jutt kui Suure lobad. Ridala ja Haapsalu pandi Reformi poolt jõuga paari. Mingil juhul ei tohiks Martna sellega liituda, Suklese käest ei saaks te enam sentigi.
juba veidi parem, on lootus et tuuleiilikesest ehk tõuseb tormikene, mis pühib nii mõnegi tänase reformaktivisti olematusse
Tuuleiilikeseks see jääbki, ei mingit tormi. Varsti on jälle mingid valimised ja vaja on pildile ronima hakata.
Igati mõistlik, kui volikogu liige teebki oma otsused pragmaatiliselt ja enda omavalitsuse huvidest lähtuvalt. Aga loodan siiralt, et mitmes arvamusavalduses kõlama jäänud sõna “praegu” on lihtsalt keelevääratus ja järgmistel valimisperioodidel ei pea me niipea tegelema kaartide joonistamisega. Kui otsustajad on leidnud, et tulevane Läänemaa (niipalju, kui seda üldse alles jääb) peab välja nägema selline, nagu ta olema saab, siis nii see ehk mõneks ajaks ka jääb. Mõte, et ka tulevases Lääne-Nigula vallas toimub piirkondade kaasamine vana skeemi järgi on iseenesest päris huvitav, sest arvestades tulevase omavalitsuse võimalikku suurust, peaksid ka komisjonid olema omajagu suured. Päris nõus ei saa ma olla… Loe rohkem »