Noarootsi vallavanem Triin Lepp. Foto arhiiv
Kui riigikohus peaks leidma, et haldusreformi seaduse 5000 elaniku alampiir ning valdade sundliitmise nõue on põhiseadusega vastuolus, jätkab Noarootsi iseseisva omavalitsusena.
Endise justiitsministri, praegu advokaadi Paul Varuli juhitava õigusteadlaste meeskonna analüüsi järgi rikub suvel vastu võetud haldusreformi seadus kohalike omavalitsuste õigusi mitmes punktis, sh kehtestatud 5000 elaniku alampiir ja sundliitmine. Kui riigikohus peaks otsustama, et see on tõepoolest nii, ei peagi enam ühinema omavalitsused, kus pole 5000 elanikku, kui nad seda ei taha. Läänemaal on üks selliseid omavalitsusi Noarootsi vald.
Taotles erandit juba varem
„On tõenäoline, et Noarootsi volikogu teeb otsuse, et jätkame iseseisvalt,” ütles Noarootsi vallavanem Triin Lepp.
Noarootsil on pooleli ühinemisläbirääkimised Lääne-Nigula vallaga, kuid Noarootsi tingimus on oma ametnike ja eelarvega osavalla staatus. Varem on Noarootsi valitsuselt taotlenud erandit, et nad ei peaks ühinema, aga erandit neile ei tehtud.
Noarootsi volikogu esimees Margus Laidmets ütles, et iseseisvaks jäämise otsus on täiesti võimalik. „Siis me, jah, tõenäoliselt reformimänguga kaasa ei lähe,” märkis Laidmets.
„Siiamaani on vald ilusti hakkama saanud. Oleme ääremaa, ühinedes võib kõik meist kaugele nihkuda. Meil on oma rannarootsi eripära,” loetles ta iseseisvaks jäämise põhjused.
Laidmets märkis, et muidugi ei saa ta täie kindlusega ütelda, kas volikogu selle otsuse teeb ja läbirääkimised Lääne-Nigula vallaga katkestab, kui osa haldusreformi seadust peaks tühistatama. „Aga mängumaad laiendab see igatahes,” ütles Laidmets. Kui sundliitmise hirmu pole, siis on kaalu ka rahvaküsitlusel, mida seadus nagunii ette näeb. Sundliitmise puhul pole rahvaküsitlusel mõtet, ütles Laidmets – otsustagu rahvas, mida tahab, riik sundliidab valla ikkagi.
Ridalas kaks leeri
Ridala vald, kes on seni enim toonitanud, et Haapsaluga sunnib neid liituma seadusega kehtestatud 5000 elaniku piir, ühineb linnaga tõenäoliselt ka siis, kui sundi enam ei ole. „Meie 3000 elanikku ja natuke peale on edukaks toimimiseks vähe. Oleme linnaga orgaaniliselt seotud ja üksi jätkamisel ma mõtet ei näe,” ütles Ridala volikogu esimees Olev Peetris.
Volikogu opositsiooni liige Toomas Vallimäe seevastu leiab, et linnaga ühineda on lausa kahjulik. „Ühinedes annab Ridala kõik ära – nime, otsustusõiguse ja rahakoti,” ütles Vallimäe.
Kui tõepoolest peaks seadus võimaldama alla 5000 elanikuga vallal üksi jätkata, tuleks Vallimäe sõnul korraldada Ridalas rahvaküsitlus ja lähtuda selle tulemustest. See, mida tahab rahvas, on aga Vallimäe sõnul enam-vähem selge. Vallimäe pääses volikokku Ühtse Ridala valimisliidu ridades. Valimisliit sai võimule lubadusega, et Ridala ei liitu Haapsaluga. Tänavu kevadel tõukas opositsioon Ühtse Ridala võimult. „Valimistel andis rahvas meile tugeva mandaadi. Selle järgi on Ridala rahval soov jätkata iseseisvana ja ma ei usu, et vahepeal oleks ümber mõeldud,” ütles Vallimäe.
Martna jätkab vanaviisi
Martna vald on üks neid, kellel on õige partneri leidmisega olnud raskusi. Lihula ja Hanilaga jooksid läbirääkimised liiva. Pooleli on läbirääkimised Lääne-Nigulaga, rohkem tahetakse ühineda Haapsaluga, linn omakorda aga ei ole Martnast huvitatud. Küsimusele, kas jätkaks Martna ehk hoopis üksinda, kui seadus lubaks, vastas volikogu esimees Ene Pallas, et tõenäoliselt mitte. „Nii väikeseks me ikka jääda ei saa,” nentis Pallas. „Pealegi, kas on mõtet läbirääkimised Lääne-Nigulaga katkestada, kui on nii suur hulk tööd tehtud.”
Kullamaa keerutab
Kullamaa vald, kellel on pooleli läbirääkimised Lääne-Nigula ja Märjamaa vallaga, on seni näidanud üles vastumeelsust ühineda. Nagu Noarootsi nõuavad nemadki osavalla staatust. Kui seadus lubaks, siis ühinemata Kullamaa siiski ei jääks. Kullamaa vallavanema Jüri Oti sõnul ei ole sundliitmise ja ühinemistoetuseta jätmisega ähvardamine normaalne. „Igasugune sund on eestlastele vastuvõtmatu,” nentis Ott.
Ühinemistoetuseta jätmine tähendaks mõlema poole karistamist – karistatakse nii seda, kes ei taha liituda, kui ka seda, kelle külge tõrkuja sundliidetakse. „Olen sundliitmise vastane, aga vabatahtliku ühinemise poolt. Lääne-Nigulaga on meil põhjalikult läbi räägitud. Märjamaaga vähem. Eks volikogu ja rahvas hääleta meid sinna, kus on paremad tingimused, ” ütles Ott. „Saaksime ka üksi suurepäraselt hakkama, aga kui tekivad suured ja võimsad vallad, siis on ka meil kasulikum varem või hiljem liituda.”
Haldusreformi seaduse analüüs
Mitme vallavalitsuse tellitud analüüs leidis, et haldusreformi seadus rikub kohalike omavalitsuste põhiseaduslikke õigusi mitmes punktis. Põhiseaduse riive kaasneb näiteks 5000 elaniku alampiiri kehtestamise, valdade sundliitmise, ebavõrdsete ühinemistoetuste maksmise ja liiga lühikese ühinemistähtajaga.
Kui riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusvastane, läheb osa haldusreformi seadust tühistamisele ja seni kavandatud kujul haldusreformi ellu ei viida.
Analüüsi töörühma juhtis kunagine justiitsminister Paul Varul. Selle tellisid Kambja, Luunja, Nõo ja Ülenurme vald Tartumaalt ning Pala vald Jõgevamaalt. Riigikohus teeb otsuse septembris.
