Eesti tarbijad hindavad riigi majanduse väljavaateid ja isiklikku rahalist olukorda madalamalt – üha rohkem neist ei arva enam, et riik suudab lähiajal majanduslanguse peatada. Turu-uurimisettevõte Nielsen viimaste tulemuste alusel on Eesti tarbijakindlustunde indeks teises kvartalis võrreldes esimesega 4% langenud ja kahanes 70 punktini.
63% tarbijatest väidab, et Eesti majanduses on langus. Esimeses kvartalis oli sellise arvamusega vastanuid rohkem (70%), kuid suurenenud pessimism majanduse väljavaadete suhtes halvendas üldist hinnangut.
Enam ei usu 64% (2 punkti võrra rohkem kui esimeses kvartalis) Eesti tarbijatest, et riik suudab lähiajal majanduslanguse peatada.
„Ebakindlus tuleviku suhtes paneb inimesi rohkem muretsema, kas nad suudavad oma töökohta säilitada. Tervisele pööratakse nüüd suuremat tähelepanu, sest see mõjutab otseselt töövõimet ja suutlikkust muutuval tööturul kujunenud olukorda maksimaalselt ära kasutada,” selgitas Nielseni Baltimaade üksuse peadirektor Ilona Lepp.
Teises kvartalis nimetas 16% vastanutest (1 punkti võrra vähem kui esimeses kvartalis) oma põhimurena tervist, mure üldise majandusliku seisu pärast jäi endisele tasemele – 14% vastanutest.
„Eesti tarbijad kõiguvad harva äärmuslike hinnangute „väga hea” ja „halb” vahel, aga suurenev pessimism näitab, et järjest rohkem inimesi ei hinda töökoha väljavaateid ega finantsolukorda headeks, samuti on tarbijate kindlustunne vähenenud. Võrreldes 2015. aastaga on dramaatiliselt suurenenud mure töökoha pärast,” ütles Ilona Lepp.
44% Eesti tarbijaid hindas teises kvartalis töökoha väljavaateid mitte eriti heaks, 30% – halvaks. Samuti ei olnud 46% vastanutest isikliku rahalise seisuga eriti rahul ning 13% neist tundus see halb olevat.
„Tegelikult pole Eesti tööturul kardinaalseid muutusi märgata ja tööhõive taseme minimaalse vähenemise selle aasta esimeses kvartalis kirjutasid statistikaasutused hooajaliste muutuste arvele. Kuid pessimistlike mõtete ja ebakindluse ülekaalu tõttu kulutavad inimesed vähem meelelahutusele, uutele rõivastele ja valivad odavamad kaubamärgid – kõik see avaldab mõju tarbimisele ja sunnib ettevaatlikumalt hindama oma rahalisi võimalusi,” selgitas Nielseni Baltimaade juht.
Selle aasta esimese kvartali tarbijakindlustunde indeks oli Nielseni andmetel 74 punkti, kusjuures eelmise aasta samal ajavahemikul oli see 83.
Nielsen on rahvusvaheline turu-uuringute firma, mis tegutseb rohkem kui 100 riigis üle maailma.
