NATO kiitis heaks pataljonide paigutamise Balti riikidesse ja Poola

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

rõivas niinistö

Peaminister Taavi Rõivas NATO tippkohtumisel Varssavis. NATO

Reedel NATO tippkohtumisel kinnitatud otsus, mis suurendab Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas liitlaste kohalolekut, on peaminister Taavi Rõivase sõnul kauaoodatud läbimurre, mis näitab NATO ühtsust ja tõstab Eesti julgeolekut, teatas valitsuse pressibüroo.

Eestisse jõuab NATO maaväe pataljoni suurune lahinggrupp, millel on iseseisev kaitsevõime, mis on mitmerahvuseline ja mille rotatsioon on pikaajaliselt ette planeeritud. Kinnitati, et hiljemalt 2017. aasta jooksul saab pataljoni juhtriigiks Eesti pikaaegne koostööpartner Ühendkuningriik ning pataljoni koosseisu toovad oma kaitseväelased ka Taani ja Prantsusmaa.

„See on läbimurre, mis tõestab üheselt NATO solidaarsust ja kinnitab, et Eesti on nüüd paremini kaitstud kui kunagi varem,“ lausus Rõivas pärast Põhja Atlandi Nõukogu kohtumise lõppu. „Olukorrast, kus Eestis hakkavad baseeruma ligikaudu 1000 kaitseväelast mitmest erinevast NATO liitlasriigist, saab uus normaalsus. Just see on otsene kinnitus heidutusest, et rünnak ühe vastu, on rünnak kõigi vastu, ning meiega ei maksa tüli norida.“

Täitus ka teine Eestile oluline eesmärk , millega valitsusjuht Varssavi tippkohtumisel saabus – põlistada poolteist aastat tagasi Wales’i tippkohtumisel kokku lepitud esimesed julgeoleku tugevdamise meetmed. See tähendab NATO õhuturbe missiooni jätkumist Ämarist, võimsamaid ja kiiremaid NATO kiirreageerimisvägesid ning NATO staapi Eestis. „Lisaks sellele taotlesime, et NATO jätkaks oma reageerimisvõime suurendamist, sealhulgas uuendab regulaarselt NATO kaitseplaane ning harjutab neid nii maal, merel kui õhus. Samuti peavad liitlased, sealhulgas Eesti, parandama NATO toetusvägede vastuvõtmise võimet,“ selgitas Rõivas.

„Juba poolteist aastat tagasi, kui Walesi tippkohtumisel anti roheline tuli, et Eestisse tulevad NATO maaväed, eraldasime ligi 41 miljonit eurot vajaliku taristu ja väljaõppealade suurendamiseks,“ rääkis Rõivas. „Kaks nädalat tagasi avati Tapal juba esimene liitlastele mõeldud kasarmu ning nädal tagasi otsustas Eesti valitsus investeerida kuni 12 miljonit eurot veel kahe kasarmu ehitamiseks, mis peaksid valmima 2017. aasta sügiseks.“

Kuna liitlaste kohalolu suureneb tuntavalt ning Eesti riigi kohustuseks on ka liitlasvägede personali, tehnika ja teabe kaitsmine väljaspool Tapa kasarmuid, siis otsustas valitsus eraldada aastate 2017-2020 peale üle 3 miljoni euro veel siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalve haldusalasse. Samuti on valitsus valmis täiendavateks väljaminekuteks, mis selguvad pärast Varssavi tippkohtumist ning konsultatsioone Eestisse tuleva pataljoni juhtriigiga.

„Eesti on nende nelja NATO liikmesriigi seas, kes panustavad kaitsekuludesse üle kahe – täpsemalt 2,16 protsenti NATO prognoosi kohaselt – oma eelarvest, millele lisanduvad veel kõik liitlaste võõrustamisega seotud kulutused,“ lausus Rõivas. „Kuid laiemas plaanis on kahtlemata oluline, et ka teised liitlasriigid on tajunud vajadust tõsta oma riigi kaitsekulutusi kahe protsendini ning seda eesmärki täidetakse pühendunult.“

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Jüri
7 aastat tagasi

Käisid ju praegusel kohtumisel Soomet agiteerimas,aga Soome ei allunud nende provokatsioonile.
Loodame,et Soome alustab koostööd
Venemaaga,nagu juttu oli.Neil on
kainet möistust,mitte nagu meite
tuulelippudel.Selle asemel,et muretseda Eesti rahva tuleviku
pärast,plärises Ukrainast.Miks?
Et ikka oma saba kergitada ja natole meeldida,see meie peaminister.

Juhan
7 aastat tagasi

Veel mõni aastake ja riigil pole pensionide maksmiseks eelarves raha ja rääkimata veel sotsiaaltoetustest puuetega elanikele. Meie emad-isad ei suuda pensionist tasuda hooldekodude arveid, kui pole lapsi kes neid toetaks ja virelevad, kes kuskil. Kas me selleks oma riiki tahtsime? Kuid riiklikeks “lollusteks” jagub eelarvest vahendeid piisavalt (“Eesti õhk”, Tallinna Sadama parvlaevade jama) ja iga poliitik ehitab riigieelarve vahenditega oma mälestussambaid (Ansipi ERM Raadi, äpardunud klaassammas Vabaduse väljakul) või paneb vasakule ja isegi kohus ei saa võlga tagasi (Viiolid, Ojulandi VM praktikant, kes Britanniasse pages). Kaitsekulude tõusu saadab venevastane hüsteeria. Kuidas Soome tuleb ilma NATO-ta toime?

Anonüümne
7 aastat tagasi

Ja meil on Venemaa poolt sõjaoht?Tegelikult sellest märke ei ole,mis loeksid.
Ülespuhutud kõik.Venemaa lennukid me piiri ei ületa,see on pluf,et saaks sel ettekäändel aga võidurelvastuda.Nii vaest maad,kui Eesti nad ei ründa,see oleks mõttetu.
Kellele see kaitse tugevdmine kasulik on?Arvatavasti liiguvad summad,mis lähevad kogu aeg kõrvale.Keegi rikastub…

John
7 aastat tagasi
Reply to  Anonüümne

Et siis pole või? Mis sa troll jamad..

Mart
7 aastat tagasi

Hoiatage meie kaitseministrit Hansot ka.Ta praegu nii härga täis,
et ei tea mida vöib teha.

faustpatron
7 aastat tagasi

üks sõjaõhutajast jänki kaitseminister hüppas pea ees kõrghoone aknast alla, karjudes vene tankid tulevad,

optimist
7 aastat tagasi
Reply to  faustpatron

Loodetavasti leidis lugu õnneliku lõpu- tankid jäid tulemata ning langevari avanes ilma viperusteta.

Patriot
7 aastat tagasi

Röivas:”Eesti peab parandama nato toetusvägede vastuvötmise vöimet.”See Röivase uus normaalsus Eestis neelab kaitsekulutusteks 2,16% SKP + köik söjaväe alalise kohalolekuga seotud kulutused.Ja see ei ole veel köik.Aastas antakse veel 3 miljonit eurot siseministeeriumi,politsei ja piirivalvele nato personali ja tehnika kaitsmiseks väljaspool Tapa kasarmuid.Kas see tähendab,et neid hakatakse kaitsma meie eest,et näljased aborigeenid tormAvad nende pudru kallale.Et millegagi öigustada nende siinolekut,tuleb nad tööle panna,naturaalmajandusele.Söötis maid ümberringi küllaga,vösagi peale kasvanud.Las tegelevad pöllunduse,loomakasvatusega.Las toidavad,katavad end ise.1000 noort meest annab ikka toita,häbiasi,et vöetakse nad elama niigi vaesunud riigi kukile.Meile palgatöusudeks, pensionilisaks raha ei ole,sinna tambitakse sadades miljonites.Sama projekti mudel,mis köik eelmisedki kui maksumaksjate rahad… Loe rohkem »

naine
7 aastat tagasi

panustagu siis rikkamad inimesed liitlasvägede ülalpidamisse.Kaua võib vaesetel hahka koorida.Inimesed peavad madalate palkadega kuidagi ots otsaga toime tulema aga valitsus ajab ainult oma jura.Mõelge ka vahel eestlaste heaolule siin riigis.

Martin
7 aastat tagasi

Kaks eelmist kommentaari näitavad taset. Kas sellised ongi keskmised LE lugejad?

pole paha
7 aastat tagasi
Reply to  Martin

kuda see nüüd oli- nemad kaitsevad meid ja meie kaitseme neid.

Liitlasriigist, saab uus normaalsus. Just see on otsene kinnitus heidutusest, et rünnak ühe vastu, on rünnak kõigi vastu, ning meiega ei maksa tüli norida.“

Ma pean mõtlema nende asjade üle nagu see “uus normaalsus”…
Martin näita taset ja ütle, mida sa arvad.

varsti
7 aastat tagasi

ei mahu oma rahvas siia enam ära, igasuguseid sõjardeid on riik täis, tuleb omal leida kusagil mingi koloniaalmaa ja seda asustama hakata eesti rahvaga, praegune olukord on võrreldav põhja -korea ning endise venemaaga, kes suunab enamuse finantse relvastusele põhjendades seda ameerika ohuga , aga rahvas on näljas ja vaesuses seal, eskaleerimine ei vii kuhugi, ainult läbirääkimised ja desarmeerimine on siiani aitanud sõjaohtu vähendada

pook
7 aastat tagasi

Paistab, et varsti läheb sõjaks. Härjale lehvitatakse pidevalt punast rätikut ja piisab väiksest intsidendist, et idanaabril närvid üles ütlevad ja nad siia sisse marsivad.
Ei päästa need tuhat natolast kedagi, pigem lasevad siit kiiruga jalga ja meie peame seda suppi kohapeal sööma hakkama.
Igatahes mina küll kellegi poolel sõdima hakata ei kavatse.
Keeran pudelilt korgi maha ja rüüpan seda head märjukest.

mutionu
7 aastat tagasi
Reply to  pook

Ukraina ja Gruusia NATO-sse ei kuulu, edasi mõtle ise…