Vene lennuk Haapsalu kohal 25. juulil 2014. Foto: Urmas Lauri
Täna teeb Eesti kohal Avatud taeva lepingu raames vaatluslende Venemaa Föderatsiooni lennuk.
Venemaa Föderatsiooni vaatluslennud sooritatakse rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud digisensoritega. Lennukil on 17 vaatlejat, samuti Eesti kaitseväelased, kes jälgivad vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist.
Edasi suunduvad Venemaa vaatlejad Soome, et teha sealgi vaatluslende. Hetkel viibib ka Venemaal üks Eesti kaitseväelane, kes teeb seal vaatluslende Kanada meeskonna koosseisus.
Vene Föderatsioon on sooritanud Eesti õhuruumis vaatluslende alates 2005. aastast. Avatud taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärk on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.
Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning vastuvõtva ja inspekteeriva riigi õigused ning kohustused lendude sooritamisel.
Avatud taeva leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas. Samuti käivad eestlased teistes riikides vaatluslende tegemas, näiteks viimati tegid Eesti kaitseväelased vaatluslennu aprillis Venemaa kohal.