NATO liitlaste hävituslennuk Ämaris. URMAS LAURI
Neljapäeval ja reedel on Varssavis Eestile väga tähtis NATO tippkohtumine, kirjutab portaal Poliitikaguru.
Eestil pole põhjust tippkohtumise eel närviliselt küüsi närida, sest kõik otsused on sisuliselt juba tehtud. Kui veel 2014. aasta jaanuaris naerdi kaitseminister Urmas Reinsalu USA tankide Eestisse igatsemise eest välja, siis Varssavis otsustab NATO paigutada Balti riikidesse ja Poola neli pataljoni ehk umbes 4000 meest koost tehnikaga. Iga riik saab ühe pataljoni ning neid hakkavad juhtima USA, Kanada, Ühendkuningriik ja Saksamaa.
USA suurendab oma kohalolekut Euroopas tervikuna. 2017. aasta lõpuks plaanib Washington tõsta oma püsivalt Euroopas paiknevate üksuste hulga kahelt mehhaniseeritud brigaadilt kolmele (brigaadis umbes 4500 sõdurit). Ka Balkani suunal on langetatud põhimõtteline otsus luua Bukaresti juhtimisel püsivalt Rumeenias paiknev NATO rahvusvaheline brigaad.
Balti riikide ülesanne on NATO kontekstis näidata praktilist tahet enda kaitsevõime tugevdamiseks ning nõuda mõistlikus mahus NATO üksuste ja relvastuse paigutamist enda regiooni. USA juhtimisel on NATO praegu jõudnud arusaamisele, et Venemaa agressiivsetele sammudele tuleb reageerida ning Moskvale näidata, et Balti riikide kaitsmist võetakse tõepoolest tõsiselt.
rootsi pankurid v?
Eks NATO vanaraud tuleb ju orjadel maha müüa sest selle utiliseerimine läheb kallimaks. Selleks tuleb õhutada ka sõda. Eestlased on ju eeskujulikult Iraagi ja afkanistaani kaitsevõimet samuti tugevdamas käinud. 1939 aastal reliseeriti vastastikuse abistamise bakti nõukogude liiduga samuti tõiseslt, sest eestit oli vaja natsi saksamaa eest ju kaitsta. 60 aastat hiljem selgus et tegemist oli okupatsiooniga. Ekes näis kaua seekordne okupatsiooni tuvastamine aega võtab ?