Järgmisest aastast on omavalitsustele erakoolide tegevuskulude toetamine vabatahtlik ja kohalikel endil suurem õigus rääkida kaasa koolivõrgu kujundamisel ning oma haridusraha kasutamisel, kirjutab riigikogu kultuurikomisjoni esimees, reformierakondlane Laine Randjärv (pildil).
Üle poole aasta kestnud arutelud erakoolide rahastamise teemal on selle nädalaga jõudnud kõigile osapooltele sobiva lahenduseni, erakooliseaduse muudatused riigikogus vastu võetud ning jäetud üleminekuaeg vanalt süsteemilt uuele 2019. aasta lõpuni.
Esmalt tasub märkida, et erakoolide riigipoolne rahastamine haridustoetusena – ehk õpetajate palgaraha, koolilõunad, direktori ja õppealajuhataja töökulu, õppekirjandus ja täienduskoolituste toetamine – pole kunagi olnud küsimärgi all. Lahendust otsisime hoopis eelisolukorrale, kus erakoolid said riigi haridustoetust ja võisid erinevalt tavakoolidest võtta õppemaksu, kuid lisaks pidid omavalitsused toetama nende mõlema kommunaalkulude tasumist.
Jõudsime koostöös asjaosalistega tõdemuseni, et haridusküsimuste korraldamine alus- ja põhihariduse tasemel on kohaliku omavalitsuse haldusalas ning kogukonna arvamust tuleb rohkem usaldada. See on ka seadusemuudatuse olulisim punkt: 2017. aastast muutub erakoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks.
Lisaks on kogukonna hääl kaasatud uute erakoolide asutamisprotsessi sellega, et haridusministeerium küsib omavalitsuselt arvamust enne koolitusloa väljastamist. Omavalitsused saavad niisiis täpsema kirjelduse ja suurema kindlusetunde väga reaalseks ja vajalikuks ülesandeks – koolivõrgu korrastamiseks.
Üleminekuperiood aitab kohaneda
Erakoolidele ja omavalitsustele on jäetud uue olukorraga kohanemiseks kolmeaastane üleminekuperiood, 2017. aastast kuni 2019. aasta lõpuni. Seda selleks, et koolid jõuaksid oma senise arengukava ümber hinnata ning vajadusel leida muid tuluallikaid. Omavalitsuste puhul tuleb muuhulgas arvestada ka haldusreformiga.
Riigi tegevustoetus erakoolidele on üleminekuperioodil 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, kokku suurusjärgus 15 miljonit eurot. Toetus on omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. Loodetavasti kohalikud omavalitused toetavad vabatahtlikult erakoole nii üleminekuperioodil kui pärast seda, teadvustades erakoolide rolli ühtses koolivõrgus.
Erandina on riigil kavas toetada täies mahus neid erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Mõistetav on seejuures vanemate ootus väikeklasside järele ning soov, et laste huvide ja erivajadustega arvestataks, seda olenemata kooli omandivormist.
Siinkohal tasuks meelde tuletada, et munitsipaalkoolid pakuvad sageli samu meetodeid ja lähenemisi, mida erakoolid. Meil on arvukalt väga häid tavakoole, kus töötavad oma ala asjatundjad ja kogemustega pedagoogid. Ka hariduslike erivajadustega õpilastele tuleb läheneda terviklikumalt ning paindlikumalt, et perede ainsaks valikuks ei oleks erakool.
Häid kogemusi iga õpilase võimete parimaks väljatoomiseks on tegelikult jagada ja üle võtta nii erakoolidel kui munitsipaalkoolidel. Samuti võiks individuaalset lähenemist tähtsustades paremini rakendada elukogenud ja pensioniealisi pedagooge, kes võiksid oma oskusi ja teadmisi jagada klassides abiõpetajatena.
Laine Randjärv, riigikogu kultuurikomisjoni esimees (Reformierakond)
Mingid valimised tulekul?
Kulla Laine, mine juhata enda laulu koore. Kuidas saab kedagi või midagi usaldada keda olemaski ei ole. kõigepealt tuleb need kohalikud omavalitsused luua.